Miks peaks Eesti jääspordikeskus paiknema Jõgeval?
Uueks arenduseks on Jõgevale võimaliku regionaalse jääspordialade keskuse rajamine. „Idee toetub 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele toetusprogrammile. Eesmärk oleks ehitada Euroopa raha toel Jõgevale jääalade keskus. Näeme ammust eesmärki sootuks suurema sihiga,” lausub projekti koordinaator, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Võiks ju küsida: miks Eesti jää-spordialade keskus, mille loomises ei kahtle vist küll keegi, peaks asuma Jõgeval? Selleks on päris mitmeid objektiivseid argumente.
Esiteks Jõgeva traditsioonid jää-aladega tegelemisel. Jäähokit on väikelinnas mängitud alates 1946. aastast. Spordiala edukuse tiibu on kärpinud vaid tehisjää ja sellest tulenevalt normaalsete harjutustingimuste puudumine. Ometi on hokitreener Kaido Poom ja spordiklubi SK Pedja hokit elus hoidnud ning viimaste soodsate talvede kaasabil ka edu saavutanud. Lõppeval hooajal oli Jõgeva looduslik jääväljak kasutuses üle nelja kuu, esindusmeeskond võitis kindlalt Lõuna-Eesti liigaturniiri.
Jäähoki kõrval on Jõgevamaal talialadest suuri tegusid teinud kiiruisutamine, mis oli rajoonis edukas 1960-ndatel. Viimased kakskümmend aastat on sel alal austust väärivat tööd teinud Adavere mees Väino Treiman, kes on tõstnud kunagise Eesti kultusala tuhast. Treimani õpilastest, Jõgeva maakonna kiiruisutajatest, koosneb Eesti koondis ning noored esinumbrid Saskia Alusalu ja Mart Markus on jõudnud välja esimeste suurvõistlusteni. Juba ainuüksi need kaks spordiala, mis on Jõgeval ikka au sees, annavad moraalse eelise mõelda jääkeskuse loomisest just Pedja jõe ääres asuvasse linna.
Jääalad on edukad
„Jõgeva atraktiivseks muutmiseks oleks see hädavajalik. Jääb vaid koostada hea äriplaan ning olla oma teenusega piirkonnas esimene,” on toetanud mõtet Eesti olümpiakomitee asepresident Neinar Seli. Lisaks hoiab Jõgeva Eesti külmalinna nime, sest väikelinnale kuulub nii fikseeritud külmarekord kui ka igatalvised miinimumtemperatuurid.
Rääkimata sellest, et Jõgevale jääspordikeskuse rajamine oleks oluliseks sammuks regionaal- ja integratsioonipoliitikas. Juba Eesti jäähoki arendamise seisukohalt on tarvilik luua tugev treeningubaas just Kesk-Eestisse, mis annab võimalusi aastaringseks treeninguks ümberkaudsetele huvilistele, kuid samas on avatud ka teistest piirkondadest ja muudest rahvustest sportlastele. Sest jää-alade keskuse jätkusuutlikkust nähakse õppeklasside avamisega jäähokimängijatele. Selleks loob eeldusi Jõgevale kavandatav riigigümnaasium, kus üheks õppesuunaks võiks sel juhul kujuneda sport.
„Jõgeval väikese kohana on märkimisväärne eelis treeninglaagrite läbiviimiseks, sest võistkonnad ja klubid eelistavad laagrite pidamiseks väikseid kohti, mitte suurlinnu,” ütleb viimased kuus aastat jäähalli projekti tulihingeliselt vedanud Uno Veski.
Eesti paraolümpiakomitee täitevkomitee liige Alar Õige on samuti avaldanud toetust keskusele, mis annaks paremad võimalused invahoki arendamiseks.
„Plaanime tuua 2015. aastal Eestisse invahoki EM-võistlusi, mis on väga laialdast rahvusvahelist kõlapinda tekitav sündmus. Meil aga puudub praeguse seisuga invanõuetele, mis erineb küll väga vähe tavalisest jääväljakust, vastav mängu-areen. Miks ei võiks see kõige moodsam jäähall asuda Jõgeval? Parim plaan saakski olla rajada Jõgevale tugiteenustega jääspordikeskus,” toonitab Õige.
Jääspordikeskuse loomise mõtet on toetanud Eesti jäähokiliit ja Eesti uisuliit. „Kui avada Jõgeval noortele spordikooli alustel õppegrupid, saaksime ala juurde tuua kindlasti oluliselt rohkem harrastajaid just sisemaalt. Hoki geograafia laieneks ja üldine meisterlikkus kasvaks,” usub hokiliidu peasekretär Riho Soonik.
Stardieelise jääkeskuse loomiseks annab seegi, et halli võimalikus asukohas, praeguse spordihoone Virtuse kõrval on tehtud isegi detailplaneering. Kahte spordihoonet oleks omavahel võimalik siduda ning kulutusi seeläbi vähendada.
„Jõgeva spordirahvas toetab sellise keskuse loomist kindlasti, kui sellega tuleb ka riiklik tellimus õpilaskohtade loomiseks,” ütleb Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhatuse esimees Uno Valdmets.
Arutelusid jääspordikeskuse üle on toimunud nii Jõgeval kui ka Tallinnas. Jääkeskuse eestvedajad kohtusid sel teemal ka EOK presidendi Mart Siimanni ja kultuuriministeeriumi spordivaldkonna asekantsleri Tõnu Seiliga. Lepiti kokku, et jääspordikeskuse teemaga jätkatakse. Jõgevalastel tuleb lähikuudel majanduslik ja sisuline kontseptsioon paberile panna ja loota, et see leiab esialgu toetust riigi tasandil. Et siis juba edasi Euroopa toetuse poole liikuda.
Tõnu Seil: toetuse eelistused on seotud tiitlivõistlustega
•• Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva on väga huvitatud jääspordikeskusest. Kes veel maakondadest ja mis alade keskuste vastu huvi on üles näidanud?
Suurematest ideedest on töös Aidu sõudekanali projekt Ida-Virumaal, Pärnu sõudekanali projekt, Tallinnas Lasnamäele planeeritav ujula-jäähall ja iluvõimlemishall, Kiviõli seiklusturismikeskus ja Audru ringrada Pärnumaal. Kaks viimast on saanud ka suuremad eurotoetused. Seoses U19 jalgpalli EM-iga planeeritakse investeeringuid Haapsalu ja Rakvere staadionidele, need summad on juba 2011. aasta eelarves: Haapsalu staadionile 127 823 eurot ning Rakvere staadionile 63 912 eurot. Praegu käib suvel juunioride kergejõustiku EM-i võõrustava Kadrioru staadioni renoveerimine, mille jaoks on tänavuses riigieelarves 383 470 eurot. Lisaks annab sama palju Tallinna linn.
•• Kas ministeeriumil on ka selged eelistused, mida tasub rohkem ja mida vähem toetada?
Eelistused on seotud reaalsete rahavoogudega, ka eurotoetustega, ja muidugi tiitlivõistlustega. Näiteks Kadrioru staadioni investeeringud on riigi ja linna jaoks prioriteetsed, sest juunioride EM toimub juba juulis, Aidu sõudekanali eestvedajad toimetavad Eesti Põlevkivi rekultiveerimiseks mõeldud rahaga. Pärnus tuleb teha projekt ja leppida kohapeal kokku, kuidas edasi minna. Sama seis on Käärikuga, mille tuleviku osas käivad laiapõhjalised arutelud. Kiviõli ja Audru on saanud toetuseks euroraha. Jalgpallis on suurimat toetust küsitud A. Le Coq Arena jaoks, kuid see sõltub otseselt eelarvevõimalustest.
•• Kui kaugele on jõudnud plaan rajada alapõhiseid keskusi? Kas näiteks Koeru raskejõustikukeskus on veel teema?
Koeru raskespordikeskuse rajamine on väärt teema, aastate jooksul on ministeerium toetanud Koeru maaspordikeskuse arendamist miljoni krooniga. Edasine toetus on seotud eelkõige Euroopa Liidu struktuurivahendite järgmise finantsperspektiiviga.
•• Kuidas uusi võimalikke keskusi rahastatakse?
Kõigil nimetatud projektidel oma erinev rahastamisskeem, paljud neist ootavad Euroopa Liidu uut finantsperspektiivi 2014–2020, millest oleks vajalike spordiobjektide rajamisel hindamatu abi.
•• Mis on eeldus Euroopa raha saamiseks?
Ministeeriumi ja olümpiakomitee palve on enne edasisi arutelusid näha korralikku projekti, kuidas ja kuhu midagi rajada soovitakse, eelarvet, pikemaajalist tulude perspektiivi, samuti kulude analüüsi. Jõgeva jääspordikeskuse rajamine on tõsine otsus ja põhjalik eeltöö on iga projekti puhul väga vajalik samm, milleta ei saa edasi minna.
