Eestlased tegid India ookeanis kahjutuks somaali piraatide laeva
Kõigest kaks nädalat Euroopa Liidu mereväeoperatsioonil Prantsuse alusel FS Nivose olnud Eesti II laevakaitsemeeskond on osalenud juba kolmes operatsioonis. „Oleme nüüdseks olnud merel kaks nädalat ja laevakaitsemeeskond on hästi laeva meeskonda integreerunud. Esimestel päevadel tegime prantslastega mitmeid harjutusi – laskmisi erinevatest relvadest ja piraadivastaseid taktikalisi pardumisharjutusi,” ütles II laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Ivari Sarapuu Eesti Päevalehele.
Kuna eestlaste väljaõppetase ja mitmekülgsus avaldas prantslastele muljet, kaasati nad kohe operatsioonidesse. Viimase 12 päeva jooksul on meie meeskonnal tulnud koos prantslastega täita eri ülesandeid, millest suu-rimad olid kolm operatsiooni Araabia merel. Neist viimasest, pühapäeval, 15. mail alanud operatsioonist, kus vahistati ka piraate, mereväelased praegu rääkida ei saa, sest see alles käib. Küll kirjeldas Sarapuu kaht eelmist suuremat operatsiooni, millest ühest, 13. mail toimunust, kirjutas Eesti Päevaleht lühidalt eile prantslaste infole toetudes. Nüüd saime ühendust ka FS Nivosel olevate eestlastega.
„Saime info, et meie fregati asukoha läheduses on toimunud piraatide rünnak kaubalaevale, mis neil ei õnnestunud. Meie ülesanne oli piraatide laevale järgneda ning vastavalt olukorrale nende tegevust piirata,” selgitas Sarapuu Eesti Päevalehele.
Piraadid teevad oma rünnakuid väikeste lootsikute ehk skiff’idega, mida nad veavad oma emalaeval või selle järel mööda merd kaasas. Emalaevana kasutavad piraadid dau tüüpi aluseid (ühemastiline araabia purjekas – toim).
Meeskond pantvangis
13. mail toimunud operatsiooni puhul tegi Sarapuu sõnul asja keeruliseks varem saadud info, et piraatide emalaevaks oli nende poolt jõuga hõivatud dau, mille meeskonda nad pantvangis hoidsid. „Seetõttu oli piraatidele järele jõudes väga oluline pidada silmas pantvangide ohutust,” rõhutas Sarapuu.
Eesti II laevakaitsemeeskonna põhiülesanne oli olla operatsiooni ajal snaipritega heal positsioonil, et nad jälgiksid läbi võimsate optikariistade kogu aeg dau pardal toimuvat ja vajaduse korral reageeriksid vastavalt. „Kuna oli teada, et tegemist on relvastatud piraatidega, siis laevale liginedes tegi fregatt oma kahurist dau ette hoiatuslasud. Nende eesmärk oli laeva peatuma sundida, aga piraadid ei reageerinud,” rääkis Sarapuu. „Samal ajal oli läbi vaatlusseadmete, eelkõige snaiprite silmade läbi näha, et piraadid sihivad relvadega pantvange, kellel olid käed üles tõstetud. Olukord oli äärmiselt pingeline ning kuna ei olnud teada täpset pantvangide ja piraatide arvu ning asukohta laevas, ei olnud võimalik ilma pantvangide elu ohtu seadmata piraatidele läheneda.”
Kuna vähim eesmärk oli piraatidelt rünnakute läbiviimise võime ära võtta, siis sai Eesti laevakaitsemeeskonna snaiper ülesandeks tulistada daul olevate lootsikute mootoreid, et muuta need kasutuskõlbmatuks. Snaipri tabamused olid täpsed ja mootorid said kahjustatud. „Seejärel nõudsime piraatidelt, et nad pardal olevad kaks skiff’i vette laseksid. Esialgu nad sellega ei nõustunud, kuid pärast seda, kui meeskonna kuulipilduja oli skiff’id auklikuks lasknud, lasid piraadid mõlemad skiff’id vette ja mõne aja pärast uppusid need ära,” kirjeldas Sarapuu.
Tänu sellele elimineeriti piraatide võime laevu rünnata ja laevakaitsemeeskonna esmane ülesanne oli sellega täidetud. „Rohkemat ei olnud võimalik info puudumise ja pantvangide ohutuse tõttu ette võtta,” nentis Sarapuu.
Enne seda operatsiooni kontrollisid eestlased prantslastega koos kahtlast laeva – missiooni piirkonnas liigub aluseid, mida tuleb piraatluse ennetamiseks kontrollida. „Antud juhul oli samuti tegemist kahtlase alusega, kuna see nägi välja sellisena, mida piraadid kasutavad emalaevana rünnakute läbiviimiseks kaubalaevade vastu. Laev eiras ka merel kehtivaid raadiosidereegleid,” selgitas Sarapuu.
Laeva peatamise ja selle kontrollimise eesmärgil läheneti fregatiga FS Nivose kahtlasele alusele ning see peatus. „Seejärel sõitsime kahe paadiga kahtlase laeva peale. Kuna laeva kaptenilt ei saanud vastuseid meeskonna ja laeva sõidueesmärkide kohta, nägi protseduur ette, et laevameeskond ja laev tuli läbi otsida. Prantslaste ülesandeks oli meeskonna läbiotsimine, meie ülesanne oli teostada laeva läbiotsimine,” ütles leitnant Ivari Sarapuu. Meeskonna juurest ja laevalt ei leitud midagi piraatlusele viitavat ning prantslased ja eestlased soovisid neile head teekonna jätkamist India poole.
Laeva olmetingimused on head
•• Eesti II laevakaitsemeeskond alustas piraatlusevastasel mereoperatsioonil EU Atalanta kuuekuulist missiooni 29. aprillil. Kuigi ka eestlasi nimetatakse piraadiküttideks, on meie laevakaitsemeeskonna põhiülesanded missioonipiirkonnas liikuvate laevade kaitsmine ning piraatluse tõkestamine ja ennetamine koostöös Prantsuse sõjalaevaga. „Asusime Prantsuse fregatile FS Nivose 4. mail, kui suundu-sime Adeni lahele rahvusvaheliselt soovitatud laevatransiidikoridori turvama. Ettetulnud operatsioonid aga suunasid meid kaugemale India ookeanile kui ka Araabia merele,” rääkis II laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Ivari Sarapuu.
•• Laevas on head sportimisvõimalused ja internetiühendus kodustega kirjavahetuse pidamiseks. „Olemasolevate tingimuste toel tunneb meeskond end laeval hästi,” kinnitas Sarapuu.
•• Esimene laevakaitsemeeskond lõpetas teenistuse operatsioonil Atalanta 15. märtsil Djiboutis. Kümneliikmeline üksus korraldas koos Saksa fregatiga Hamburg toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal.
•• Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärk on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ja võitlus organiseeritud kuritegevusega.
