Soome poliitmaastiku tahud torkavad silma Ida-Helsingis
Kui minna idapoolse Helsingi keskele, siis võib avastada end ühtäkki väga erinevate maailmavaadete ristumiskohalt. Seal võib kogeda, et poliitiline debatt koos oma erimeelsustega eksisteerib sellel kitsukesel territooriumil päris elusal kujul.
See on koht, kus ühes nurgas tõusid parlamendivalimiste kõi-ge edukamaks erakonnaks kogu maal valusa kaotuse osaks saanud rohelised, teises nurgas võidutsesid jällegi nende põhimõttelised vastased Põlissoomlased. Kolmandas nurgas elavad sotsiaaldemokraatide valijad ja neljandas noppis paremerakond Kokoomus ehk Koondpartei võidupunkte. Siin põrkavad kokku ühiskonna muutumisega leppimine ja vanast jäärapäiselt kinnihoidmine.
Üks nähtav rindejoon jooksebki liberaalide ja konservatiivide vahelt. Rohelised elavad omas rajoonis ökomajades, ostavad toitu kohalikelt tootjatelt, eitavad tuumaenergiat ning on kõige uue ja ebahariliku suhtes sallivad. Kokoomuse valijaid võib leida õunapuuaedadega eramute rajoonist. Nemad on pea sama liberaalsed kui rohelisedki ja olnud kogu aeg valmis Portugali abipaketiga toetama.
Esimeste silmis on rahvuskonservatiivsed Põlissoomlased saabunud otse 1950. aastatest. Põlissoomlaste poliitika keskmes on Soome hoidmine eel-kõige soomlaste jaoks. Nad võõrastavad EL-i ja ülistavad rahvusromantikat kunstis. Keeldumine osalemisest Euroopa maade majanduste päästeoperatsioonides maksis neile ka ihaldatud koha valitsuses. Moodsate soomlaste jaoks pole põlissoomlased soomepäraselt väljendudes salongikõlblikud.
Omas mullis
Põlissoomlaste pooldajad elavad jällegi omades linnaosades. Nad elavad seal, kus on palju sisserännanuid ja kuhjaga sotsiaalseid probleeme. Teine rindejoon jooksebki unustamise ja väljapääsmatuse ning üleolevuse ja allaandmise vahelt. Timo Soini partei eduloo alguse juures oli ülevalt alla vaatajaid palju.
Linnalehe noor kolumnist torkas hiljuti valusalt maailmakodanikest city-rohelisi ja liberaale, kui väitis, et nad ei tunne isiklikult mitte ühtegi immigranti. Ta kirjutas, et nende kogemus piirdub vaid töökohal aafriklasest koristaja ülisõbraliku tervitamisega ja seda siis, kui ka kolleegid seda pealt näevad. Oma lapsed panevad nad ainult õigetesse koolidesse, kus ei ole liiga palju sisserännanuid. Valed koolid asuvad teadagi seal, kus on au sees Timo Soini.
Vajadusel pühivad heal järjel soomlased hoopistükkis Ida-Helsingi tolmu jalge alt ja kolivad ühenäolisematesse naabruskondadesse, sinna, kus sotsiaalsed pinged ja põlissoomlased on unustuse kaugusel
eemal. Mahajääjatele jääb siiski võimalus anda oma hääl Soinile ja tema erakonnale.
Põlissoomlased populaarseimad
•• Ajalehe Kaleva ja veel seitsme maakonnalehe tellitud küsitlusest selgus, et Põlissoomlased on populaarsust veelgi kasvatanud ja Keskpartei veidi kaotanud, samal ajal kui aprillikuised valimised võitnud Koondpartei toetus on enam-vähem sama.
•• Kui valimistel said Põlissoomlased 19,1 protsenti häältest, siis nüüd toetab neid 22,4 protsenti küsitletutest. Koondpartei sai valimistel 20,4 protsenti, küsitluses veidi alla 21 protsendi. Keskpartei valimistulemus oli 15,8 protsenti, küsitlustulemus aga 14,4 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus oli valimistel 19,1 protsenti ja on nüüdseks langenud alla 19 protsendi. Vasakliidu ja roheliste populaarsus on jäänud enam-vähem samaks, Rootsi Rahvapartei ja kristlike demokraatide toetus langes 0,3 protsendipunkti.
•• Küsitlus tehti eelmise nädala lõpupoole, kui oli selgunud, et Põlissoomlased jäävad valitsusest välja. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist oli internetipõhise küsitlusega ja et veaprotsent oli 2,5.
