Kasekampi sõnul näitab ainult aeg, kas president Zatlersi otsus parlament laiali saata oli õige ning kui presidendi ettepanek võetakse rahvahääletusel vastu, siis võib Läti saada parema parlamendi.

„President on alustanud kõrgete panustega mängu. Tõenäoliselt valitakse tagasi samad poliitilised jõud, kuid võib-olla muutub jõudude vahekord,” rääkis Kasekamp.

„Kui valitakse uus parlament, siis on lootust, et valitakse need erakonnad, mis ei ole niivõrd oligarhidega seotud, kuid see on kõigest lootus ning võib ka vastupidi minna,” jätkas ta.

Kasekampi hinnangul võib tekkinud olukorrast kõige suurema võitjana väljuda enda taha suuresti venekeelset valijaskonda koondav Üksmeele Keskus, kelle jõudmist valitsusse ei maksaks välistada.

„Progressiivsemad Läti kolleegid räägivad, et see ei oleks sugugi halb areng kui Üksmeele Keskusest taibukamad ja lätimeelsemad jõud läheksid valitsuskoalitsiooni oligarhide asemele, näiteks kui tõrjutaks Roheliste ja Põllumeeste Liit välja,” lisas ta.

Kasekamp nentis, et demokraatiaga on kogu aeg Lätis olnud üks häda. „On olnud palju vapustusi, see (Zatlersi otsus parlament laiali saata – toim.) on ainult viimane ühes pikas sarjas,” sõnas ta.

Kasekamp meenutas 2007. aasta novembri „vihmavarjurevolutsioon”, mille tagajärjel astus tagasi peaminister Aigars Kalvītis.

„„Vihmavarjurevolutsioon” tekkis paljuski samadel põhjustel ehk rahva meelehärmist selles suhtes, et raha on poliitilist süsteemi niivõrd tugevalt mõjutanud või isegi mürgitanud. Inimesi häiris oligarhide mõju, kelle all Kalvītis kindlasti oli,” jätkas ta.

„Tundub, et Zatlers on teinud nüüd otsustava sammu. Kui see õnnestub ja rahvas teda toetab, siis on lootus, et Läti poliitilist elu seni häirinud mädapaiset on võimalik radikaalse sammuga eemaldada,” leidis Kasekamp.

„Siin on üks ilus kujund ka: Zatlers on ju hariduselt arst ja ta võiks siis kirurgina opereerida välja selle mädapaise Lätis poliitilisest kehast,” lisas ta.