Looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil saab isiku süüdi tunnistada vaid siis, kui isikul on kas otsene või kaudne tahtlus teo toimepanemiseks. Kohus tuvastas, et Arumäel puudus tahtlus teo toimepanemiseks.

Kohtu hinnangul võinuks Arumäe käitumine olla karistatav küll väärteona, kuid isiku karistamine väärteo eest on kriminaalmenetluse raames välistatud.

Looma julma kohtlemise all on seadusandja karistusseadustiku tähenduses silmas pidanud looma piinamist või tapmist enda või teise lõbustamiseks.

Kohtus esitatu kohaselt, lahkus Arumäe möödunud aasta 25. juulil kodust. Eelnevalt pani ta äsjapoeginud perekoera ketti, jättis talle vett ja toitu ning leppis oma sugulasega kokku koera eest hoolitsemises tema äraoleku ajal. Viimane pidi kokkuleppe kohaselt juba järgmisel päeval koerale uue toidu ja vee tooma. 26. juulil leiti koer raskelt haigena. Koera samal päeval läbi vaadanud loomaarst tuvastas läbivaatusel tugeva nahapõletiku koos vakladega, kuid koera üldise seisundi hindas arst rahuldavaks ning pärast esmaabi andmist saadeti koer varjupaika.

Kohtus ei leidnud tõsikindlat tõendamist, et koer oleks olnud pikemat aega seisundis, mis oleks tema tervise suhtes kahtlusi äratanud. Kohus leidis, et koer võis haige olla juba Arumäe kodus olles, kuid mitte niivõrd, et omanik oleks seda märganud. Arumäe ei saanud ette näha, et koera tervislik seisund pärast tema kodust lahkumist halveneb.

Kohtu hinnangul tekitas küsitavusi asjaolu, et eluohtliku seisundi koos veepuudusega tuvastas koeral teine loomaarst alles pärast kahepäevast varjupaigas viibimist 28. juulil. Kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, et koerale varjupaigas kahe päeva vältel joogivett ei antud.

Mõlemad koera läbi vaadanud loomaarstid kinnitasid kohtus, et nahapõletik võib areneda väga kiiresti ning põletiku pinnale võivad vaglad ilmuda paari päevaga. Poegimise järel erituva vedeliku ja erakordse kuumuse koostoimel võisid põletuslikud protsessid veelgi kiireneda.

Koera kehakaal oli 26. juulil 19,5 kg. Kohtus leidis tõendamist, et Claudia oli tavapärasest väiksem loom ning tema kaal ei viidanud pikaajalisele näljutamisele — 2004. ja 2005. aastal on ta loomaarsti väljastatud tõendite kohaselt kaalunud 22 ja 21 kg. Samuti vastas koerale antud toit nõuetele.

Veel leidis kohtus tõendamist, et koeral oli tavapäraselt võimalus vabaks liikumiseks. Pererahva kodus olles jooksis koer hoovis lahtiselt ringi. Koer oli ketis vaid siis, kui kedagi kodus ei olnud. Kohtus ei leidnud tõendamist koera varasem julm kohtlemine, halb tervis või hooletusse jätmine.

Maakohtu otsuse vaidlustamise soovist teatanud prokurör saab sisulise apellatsiooni kohtuotsusele esitada 15 päeva jooksul.