Õpetajast linnavolinik, üliõpilased, käsipallikoondislane – loetlesid uskumatust tulemusest häiritud fännid Eesti selja prügiseks teinud vastaste ameteid. „Uskumatu! Katastroof! Mida värki! Mis juhtus?” kisendasid tabloidlehtede esiuudised suurte tähtedega.

Jalgpallis on aegade algusest olnud üks kindel reegel: väravaid löömata ei saa võita. Just selle reegli vastu eksiski kogu Eesti meeskond. „Mängutulemust saab ikkagi mõjutada väravate löömisega,” analüüsis mängujärgsel päeval ka Tarmo Rüütli. „Treener muidugi vastutab, aga ma ei saa minna väljakule ja sättida mängija jalga selliselt, et ta enda võimalused ära lööks.”

Treeneritöö kohta käib teine jalgpalli kuldreegel: kui on võimalusi, siis on mängujoonis hea, aga kui võimalusi pole, siis peab peatreener hakkama lahendusi nuputama. Rüütli pole erinevalt koondise hollandlastest ekstreeneritest riietusruumis mängijate peale karjuja ja ka eilse mängu vaheajal ei näinud ta põhjust pallurite peale häält tõsta. „Esmalt olid mängijad šokeeritud sellest penaltist, mis löödi väga valusal ajal. Seejärel rahunesime ja ütlesin, et terve teine poolaeg on meil aega mäng enda kasuks pöörata, kuid kohe teise poolaja alguses tuli värav,” meenutas Rüütli. „Üritasime enda mängu peale suruda, olime loovad, teadsime vastaste üritusi kontratega, aga mängu saabus ka kohtunikufaktor, sest kui vaatame mängu käiku, siis poleks tohtinud Fäärid kusagilt neid väravaid saada.”

Ent kohtunikutöö selja taha ei saa ju ka pugeda, sest arbiiter ei takista väravate löömist. Niisiis, kas mängu võis tulla liigne enesekindlus või vastase alahindamine? Meeskonna kapteni Raio Piiroja sõnul mindi aga väljakule pea püsti, rind ees, ja häälestatus oli täpselt nagu iga teise meeskonna puhul. „Väljak oli ju kehv, aga seda mõlemale poolele. Me oleksime ju pidanud võitma, aga nad hakkasid võidu lõhna tund­ma ja seejärel võitlesid nad veelgi enam ning 11 kaitsja vastu tegutsedes pole sugugi lihtne,” otsis Piiroja kaotuse juuri.

Nõmme Kalju peatreener Igor Prins nimetas kaotuse üheks võimalikuks põhjuseks meeste väsimust. „Pikk klubihooaeg on paljudel seljataga ja mängu vaadates tundus, et mitmel neist polnud enam mingit särtsu sees,” sõnas Prins. „Kui siia juurde lisa­da sellistel hetkedel antud penaltid, siis on väga raske hakata end mängu tagasi tooma.”

Piiroja tunnistab sama, sest paljudel meestel on oodatud puhkus. „Nad pidid nüüd puhkuselt taas mängudele tulema ja eks nii oled natuke ikka mõtetega puhkusel,” sõnas Piiroja.

Puri raske hooaeg

Kõige paremad väravavõimalused luhta lasknud Kaimar Saagi puhul peab silmas pidama tema tugevust. Selleks pole kunagi olnud hea realiseerimisoskus, vaid meeletu töövõime, mis vormis ta Viggo Jenseni käe all täiesti tundmatust pallurist koondisematerjaliks. Pealegi jäi Saag unistama ka teise värava ajal, kui lubas vastase ründaja karistusalasse Pareiko tõrjutud penaltipalli noolima. Selle lubamatu apsu pärast palus Saag pärast ka koondisekaaslastelt vabandust. „Ta tunnistas, et ta ei jõudnud vastasele keha ette panna,” sõnas Piiroja. Kogemusi ja oskusi jääb kolleegide sõnul Saagil veel väheks, need tulevad (loodetavasti) ajaga.

Sander Puri kohta ütleb tema endine peatreener Prins ainult kiidusõnu, sest tegu olevat väga distsiplineeritud ja rahuliku mängumehega. „Aga terve tema hooaeg on olnud üle raskuste käimine, küll Kreekas, Poolas ja vigastuste tõttu. See kõik koguneb inimesesse ja mingil hetkel ta plahvatab. Kahjuks juhtus see just sellisel hetkel,” kommenteeris Prins.

Teisipäeva õhtu Fääri saartel hävitas Eesti unistuse heast valiktsüklist ja võimalikust edasipääsust, mis oleks Piiroja sõnul siiski isegi võidu korral olnud „unistamine unistusest”. Fakt on see, et Eesti on endiselt väike jalgpalliriik, kes ei suuda ilma maksimaalse õnnestumiseta tugevaid alistada ja keda suudavad ka väiksemad riigid maksimaalse õnnestumise korral alistada. „Sellest kaotusest peame õppima, kuid väga mõru pill tuli meil küll alla neelata ja vähemalt mina ei saa seda küll mitu nädalat hingest välja, ” tunnistas nördinud Piiroja.

Keelatud laul

••1••

Fääridel me saime peksa,

teine värav löödi ekstra,

meeskond polnud õppin’d reedest,

jäime postiljoni teele.

••2••

Pikka palli taoti ette,

ime, et ei lennan’d vette,

rahvasaadik pendla skooris,

Fääri saared koore noolis.

••3••

Puusepp, see ei nühkin’d pinki,

väljakul ta lüpsis Kinki,

palli lükkas trahvikasti,

jälle värav sisse lasti.

••4••

Väljak karjamaale tehti,

jalkareeglid siin ei kehti,

eestlastel ei olnud motti,

Fäärid võtsid kogu poti.