Luigelaul Balti liigale ehk Miks ei saanud ideest asja
Märtsikuus 2007 löödi pall mängu FC Flora ja Vilniuse Vetra vahelises mängus. Sellega sai alguse ambitsioonikas Balti liiga projekt, mille võidukarikas on kaks korda rännanud Lätti ja korra Leetu. Homme jooksevad Ventspilsis väljakule kohalik jalgpalliklubi ning Riia Skonto, selgitades 2011. aasta Baltimaade parima meeskonna. Ühtlasi jääb turniir sellisel kujul ka viimaseks.
Algus oli ju paljulubav ja intrigeeriv: pahatihti tasavägiste mängude puuduse all ägavad klubid said võimaluse kohtuda lõunanaabrite parimatega, talletada kogemusi ja pakkuda elamusi, mis oleks ka publikule haaravad. Kuid nii ei läinud. Juba avahooajal lahvatasid kihlveoskandaalid, meeskonnad saatsid väljakule varukoosseise ja publikule mõeldud pingiridade vahel puhus tuul.
„Ei kujuta praegu ette, et Balti liiga lähiajal uuesti käivituks, samas oli kindlasti oluline, et proovisime,” lausus Eesti jalgpallijuht Aivar Pohlak intervjuus Eesti Päevalehele.
Eesti kahe suurema klubi Levadia ja Floraga seotud inimesed tunnevad Balti liiga igavikku kadumise pärast kahjumeelt.
„Minule Flora treenerina liiga meeldis, sest noor meeskond areneb kiiremini rahvusvaheliste mängudega, seetõttu oli mul sellest turniirist hea meel,” lausus Flora loots Martin Reim. Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo kiitis esialgset Balti liiga ideed, kuid samas möönis, et reaalselt liiga käima ei läinudki. „Sellist liigat on vaja, kuid parimasse vormi see ei jõudnudki, küllap jäi mõndagi nii klubide kui ka alaliitude soovide taha,” sõnas Petersoo.
Ventspils kõva tegija
Flora oli üks väheseid meeskondi, kes üritas alati tugevaimas koosseisus mängule sõita, kuid nõrgema koosseisuga väljakule minemist ei heitnud Reim teistele ette. „Palju oleneb pingi pikkusest ja kas või sellest, milline seis parasjagu liigas on ja kuhu mäng satub. Balti liiga mängud olid alati väga rasked, kuid vähemalt mina leidsin, et raske mäng on noorte edasiarenguks hea,” väitis Reim.
Erinevalt Florast kippus Levadia ka nooremat koosseisu väljakule saatma ja seda just võõrsil peetud mängudes.
„Kuna UEFA kohti jaotatakse kohaliku liiga tulemuste põhjal, on see prioriteet, kuid ega meiegi võtnud sarja nii, et peaks teise koosseisuga minema,” selgitas Petersoo. „Me kindlasti ei alahinnanud liigat, kuid tõde on ka see, et alati me kõige tugevama koosseisuga peale ei läinud.” Lisaks hakkasid viimastel aastatel Levadiale koormaks muutuma pidevad bussireisid naabermaadesse, mis niigi ärevat eelarvet omakorda koormasid.
Liiga tähtsust just noorematele meeskondadele rõhutas ka mitmel aastal Levadia puurilukuna Balti liigas kaasa löönud Martin Kaalma, kelle sõnul olid koduliiga mängud palju-palju olulisemad. „Suurem väljund oli Balti liiga neile, kes põhikoosseisu ei mahtunud,” tõdes Kaalma, kelle arvates jäi Balti liiga potentsiaal saavutamata eelkõige reaalse väljundi puudumisel. „Kui ka võidaks Balti liiga, küsiks ikka, et no mis sellest?” lausus Kaalma.
Ent miks siis Läti meeskonnad suutsid isegi varumeestega koore riisuda? Reimi sõnul oleme viimasel ajal jõudnud järele Leedu klubijalgpallile, kuid Läti paar suurklubi on majanduslikelt võimalustelt teistest kõvasti üle.
„Ventspils oli näiteks esimene meeskond, kes jõudis Baltimaadest Euroopa liigasse, nad saavad lubada endale välismängijaid, kes on ka Baltimaade mõttes kõvad tegijad, meil seda võimalust väga pole,” sõnas Reim, kelle juhendatud Florale jääb mullusest hooajast ette näidata Eesti klubide parim saavutus Balti liiga nelja-aastases ajaloos – poolfinaali koht.
Loide: korvpall on tipule lähemal
•• Korvpalli Balti liiga töötab erinevalt jalgpallist täistuuridel – jätkub publikut, raha ja intriigi. Korvpalliliidu peasekretäri Karel Loide hinnangul tuleneb see lihtsast tõsiasjast, et Baltikumi korvpall on teistest spordialadest absoluutsele tipule lähemal.
•• „Lietuvos Rytas ja Žalgiris on Euroopas 16 parima sekka kuuluvad klubid, nendega mängimine meelitab nii publikut kui ka meediat,” sõnas Loide.
•• „Kui rahast rääkida, siis väga suuri summasid ei liigu, kuid sponsoritele on oluline, et näidatakse särke ja logosid mitte miljonilise turu, vaid juba kuue-seitsmemiljonilise turu silme all,” selgitas Loide. „Ka välismängijad tulevad just Balti liigasse, sest saame neile lubada paremaid ja atraktiivsemaid mänge.”
