„Rat Kingi“ arvutimaailma kangelased jäädvustati filmilindile

Möödunud nädalal käis Eesti Televisiooni stuudios kibe töö Soome-Eesti mängufilmi, arvutisõltlaste elust rääkiva põneviku „Rat King” kallal.

Teisipäeval võis näha kaamera ees lahtimängitavat episoodi, kus peategelane nooruk Juri näeb teise peategelase, oma äsjase tuttava Niki nahale tätoveeritud numbritest koosnevat internetiaadressi. Mille sissetoksimisel avaneb mäng, mis kannab sama nime kui filmi pealkiri.

Gonsiori tänava televisioonimaja suurde stuudiosse oli üles ehitatud üks täiesti tavaline kodu, mille noore mehe toas seda filmi sõlmkohta järjest etendatigi. Muudkui plaksutati uuesti seda filmiklappi, seejärel hoiatati ümbritsevat rahvast, et kohe algab võte, võetagu vaikseks. Ja seejärel pandi käskluse peale käima kaamera, noori peategelasi mängivad Soome noored mehed Max Ovaska ja Julius Lavonen tegid, mis vaja, ning seejärel pandi lavastaja käsu peale jälle kaamera seisma. Ja nii mitu korda.

„Rat King” on teos, mis peaks rääkima arvutisõltuvuses noortest, kelle jaoks on kuvarist kogetav reaalsus vaata et enamgi tähtis kui päris elu. Filmi noored peategelased ajavadki arvutimängu ja elu nii lootusetult segamini, et vaatajal peaks hirmus hakkama. „Selle filmi mõte sündis, jälgides minu oma teismelist poega,” ütles filmi lavastaja Petri Kotwica. „Selle arvutimängimisega läks ta ilmselgelt liiale. See on nende põlvkonna viga. Tegemist on laiema ühiskondliku probleemiga, mille kohta tekkis tahtmine võtta seisukoht. Nii ma tellisingi filmikäsikirja, kus peategelased oleks noored arvutisõltlased ja millel oleks põnev süžee. Filmi žanriks peaks tulema triller.”

Arvutielust ärapööranud Juri kodu on stuudiosse üles ehitatud lausa fotograafilise täpsusega. Siin on lisaks noore mehe toale veel vannituba, garaaž ja trepiga koridor – kohad, kuhu filmi tegevus jõudma peab. Väga koduselt on paigas viimne kui detail. Kõik eestlasest kunstniku Jaagup Roometi disainitud. Koridoris on vanamoodne elektriarvesti, ga­raažis asuva lüliti ümber asuv sein on asjalikult määrdunud, mis on loogiline tagajärg, kui töömees peab oma kätudega tuld sisse-välja lülitama. Muide, ka kostüümid on eestlaste loodud, need on disaininud Anu Lensment.

Võtete ajal on kõik, nagu olema peab, ainuke kummaline asi on arvutiekraan, kus lihtsalt särab sinakas valgus. „Arvuti­ekraan joonistatakse järeltöötlemise ajal arvutimängu kujutisega täis,” seletab asja lahti Eesti-poolne produtsent Ivo Felt.

Paistab, et eestlastest ja soomlastest koosnev meeskond töötab sõbralikult ja asjalikult. Viimane muidugi on näiliselt arusaamatu, sest filmitegemine ja sõdimine on samasugused nähtused. Teatakse olevat kõva tegevusega asjad, kuid tegelikult on põhiline, mis filmivõtetel ja sõjas toimub, ikkagi ootamine. Et siis õigel ajal olla aktsioonis ja oma asi ära õiendada.

„Ma olen seni toimunud võtetega rahul,” ütleb Petri Kotwica tehtud töö kohta. „Meil läks osa aega tehnika pärast raisku, nii et kiire on. Läheb raskeks.” Selle loo ilmumise ajaks peaks kõik võtted tehtud saama.

Haruldane Hara

Filmi on üles võetud lisaks Eesti Televisiooni stuudiole veel Viimsi koolis, Tootsi turbavabrikus ja Hara sadamas. Filmi võttekohtadest rääkides lähevad lavastaja silmad põlema. „Võteteks sobivad kohad on üks põhjustest, miks me teeme seda filmi koos eestlastega. Selliseid kohti nagu mahajäetud allveelaevasadam Hara lahes Soomest leida pole lihtsalt võimalik. Ka sellist mahajäetud tehast meil pole.” Hara lahes asus teatavasti Nõukogude punalaevastiku sadam, kus sõjalaevu demagnetiseeriti. Selle sadama varemed moodustavad kummalise tontliku maastiku, mis loob koos merega omapärase ansambli.

Ent küllap on lisaks eksootilistele võttepaikadele veel teisigi, tähtsamaid põhjuseid. „Filmi produtsendid olid mõned aastad tagasi siin ja pidasid plaani ühisfilmi tegemiseks,” räägib lavastaja koostöö sünnist. „Tänu rahvusvahelisele koostööle on võimalik paremini korraldada tootmist ja rahastamist.” Et rahastamine koostööfilmil paremini sujub, tõendab fakt, et Euroopa Nõukogu kaastootmisfond Eurimages toetas „Rat Kingi” tootmist 250 000 euroga. „See on kõva sõna,” ütles rahaeraldise kohta Ivo Felt. „Ühe Eesti-Soome filmi jaoks pole sellise raha saamine sugugi nii tavaline kui ühe Saksa-Prantsuse filmi jaoks.”

Felt seostab euroraha andmist Kotwica mainega. Tema viimane täispikk mängufilm „Must jää” on olnud menukas nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Film sai viis Jussi-nimelist Soome rahvuslikku filmiauhinda, muu hulgas läksid  ka režii ja stsenaariumi Jussid Kotwicale. „Must jää” jõudis Berliini festivali võistluskavva, Troia festivalil sai filmi naispeaosaline parima naisnäitleja auhinna. Menukalt läks filmil ka Eestis, kus ta linastus PÖFF-il.

Kokku läheb „Rat Kingi” loomise peale 1,53 miljonit eurot. Ivo Felti sõnul peaks filmi mingi esialgne versioon kokku saama augustikuus. Linale jõuab film jaanuaris ja seda ühel ajal Soomes ja Eestis. Filmi tootjafirmad on MakingMovies Soomest ja Eesti Allfilm.

Kui palju on „Rat King” Eesti film?

•• Filmi Eesti-poolne produtsent Ivo Felt on pikalt kaalunud võimalust „Rat King” eesti keelde dubleerida, et teha teos siinsele kinopublikule lähedasemaks. „See on kulukas protsess ja ei pruugi lõppkokkuvõttes ära tasuda,” ütleb Felt, kes pole ideest siiski veel lõplikult loobunud. „Pealegi on meie publik harjunud kinodes subtiitreid lugema.”

•• Eestiga seovad filmi lisaks võttekohale ka rohked kõrvalosatäitmised. Peale tuntud näitlejate Maarja Jakobsoni ja Külliki Saldre mängis massistseenides kaasa paarsada noort Eesti inimest, kes kehastasid kooliõpilasi ja ööklubi külastajaid.

•• Lavastaja Petri Kotwica sõnul on „Rat Kingi” tegevus ja probleemistik universaalsed. „See on lugu, mis võib juhtuda mis tahes kohas,” ütles ta. Kotwica sõnul võiks „Rat King” vabalt olla menukas ka Eesti kinodes.

•• Ka Felti arvates võiks lugu Eesti oludesse istuda. „Pildiliselt seob seda Soomega vähe – sildid koolil, kus peategelane käib, ja politseiautod.”