Ants oli sitkete ja visade killast. Ka eas, mil võiks juba rohkem puhkust võtta, pulbitses ta energiast ja pealehakkamisest, tahtis kogu aeg midagi teha ja võimalikult hästi teha. Ta polnud allaandja tüüp ka siis, kui tuli enda eest võidelda. Paraku polnud see võrdsete võitlus.

Ants Paju küüditati Siberisse aasta pärast sündi Tamsi külas Pajusi vallas (nüüd Jõgevamaa). Isa Oskar Valdmann suri Siberis, poeg naasis kümneaastaselt kodumaale ja võttis kasuisa Voldemar Paju perekonnanime. Kooliaeg möödus Tapiku seitsmeklassilises koolis, Põltsamaa keskkoolis ja Eesti põllumajanduse akadeemias, kus temast sai insener-metsakasvataja.

Peaaegu 67 aastat oli talle antud ja see kulus arvukatele kordaminekutele, mida kõiki ei jõuaks loetledagi. Enam pole midagi uut tulemas, jääb üle esitada valik toimunust.

Spordis paistis Ants silma varakult, talupoisi tulemus kettaheites püsib maakonna rekorditabelis veel praegugi. 28-aastaselt tegi ta kettaheites oma elu margi (60.22), kuulitõuke tippmark (17.66) lubaks tal pjedestaalile astuda ka praegusaja Eesti meistrivõistlustel. Ants ei pühendunud ainult spordile, tema mitmekülgsed huvid ja võimed nõudsid laiemat tegevusruumi. Aga ta ei lasknud end käest ja püsis heas vormis.

Väärib imetlust, kui palju Ants Paju  jõudis. Ta sportis end Eesti esimeste hulka ning uute jõukatsumiste (Suure Tõllu heitevõistlus Põltsamaal, Mustvee ja Jõgeva spordipäevad, Pedja jõe tali- ja suvemängud jpm) algatajaks, osutus valituks Eesti spordi keskliidu juhatusse, kergejõustiku ja maadlusliidu presiidiumi liikmeks. Tema initsiatiivil rajati Põltsamaale rahvusvahelist tunnustust leidnud Sõpruse park.

Ants Paju oli Eesti Rohelise Liikumise algatajaid ja eestvedajaid, Kaukaasia ja Siberi eestlaste huvide eest seisja, Tammsaare muuseumi rajaja Kaukaasias. Ajakirjanikuna juhtis ta Eesti Looduse toimetust ja kodumaakonna lehte.

Ülemnõukogu liikmena oli Ants Paju augustis kakskümmend aastat tagasi üks 69-st, kes lähevad Eesti ajalukku kui Eesti taasiseseisvumise poolt hääletajad. Ta on kuulunud riigikokku ja esindanud riigi presidenti rahvusvähemuste ümarlauas. Ants Paju teeneid on märgatud, seda kinnitab Valgetähe ja Riigivapi teenetemärk, aga ka kaks väärikat tiitlit: Põltsamaa aukodanik 2004, Jõgevamaa aukodanik 2009.

Antsu võis jääda lugema, kui ta kirjutas, ja veel enam kuulama, kui ta rääkis. Ta jõudis olla Jõgeva linnapea ja volikogu esimees. Endast viimast anda ta ei jõudnud. Ta suutnuks endast rääkima panna veel ja veel.

Me saadame Ants Paju ära 9. juulil kell 12 Jõgeva kultuurikeskuses.

Eesti kultuuriministeerium

Eesti olümpiakomitee

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid