Viimaste aastatega on kõige rohkem vähenenud mitmel hooajal suveräänne Eesti liiga valitseja olnud Tallinna Levadia eelarve, mis näiteks 2009. aastaga võrreldes kahanes koguni kolmandiku. „Eesti jalgpallis on kõige olulisem meistritiitel, mis annab UEFA-lt [Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon] väga tugeva toetuse ja lisaks on tagatud ka Meistrite liigas mängud, mis toovad samuti Eesti klubidele väga olulise rahasüsti,” selgitas Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo. „Levadia eelmisel aastal meistriks ei tulnud ja seetõttu eelarve langus ongi tulnud.”

Teine oluline jalgpalliklubidele raha andja on Meistrite liiga väiksem vend Euroopa liiga, kus juba ainuüksi ühes ringis osalemine toob kaasa 80 000-eurose rahasüsti. Eelmise aasta aruannetes näitab selle sarja tähtsust Nõmme Kalju, kes sai kogu aasta peale kokku 190 767 eurot tulu ja kelle kogu majandusaasta tulem jäi 85 000 euroga miinusesse.

Eelarve edust sõltuv

Piltlikult öeldes oleks Euroopasse pääsemine taganud Kaljule tasakaalus eelarve, kuid koha Sillamäe Kalevile kaotamine tekitas eelarvesse augu. Tänavu on olukord vastupidine, sest Kalju pääses Euroopasse ja sellepärast peaks eelarve olema tasakaalus.

Tõsi, vähemalt kahe gigandi, Levadia ja FC Flora puhul on tegemist põhilisest finantstegevusest tulenenud miinusega, kuid rasket aega näitavad ka koomale tõmmatud tegevuskulud.

Levadiast lahkus seetõttu mitu vanemat ja kõrgemapalgalist mängijat, tunduvalt hoiti kokku bürookuludelt, mida vähendati 3,5 korda. Samuti vähenesid ligi kümme korda mängudele ja treeningutele kulunud rahasummad. „Eks oli teada, et see on raske periood, kuna ka klubi omanikul [Viktor Levadal] oli probleeme, kuid eelarve kulud ja tulud olid ikkagi tasakaalus,” tõdes Petersoo.

Kõige suurema miinuse kirjutas eelarvesse endiselt Eesti suurim jalgpalliimpeerium FC Flora. Näiteks pidi klubi tunnistama põhitegevuses 39 162-eurost miinust, millele lisandus 260 000 eurot finantskulusid. Seejuures pidi Aivar Pohlaku juhitav FC Flora Aivar Pohlaku juhitavalt Eesti jalgpalli liidult laenu küsima. Seda A. Le Coq Arena ehituse finantseerimiseks võetud pangalaenu ja intresside pangale tagasimaksmiseks ka anti – ligikaudu 190 000 eurot. Kümneks aastaks antud laenu intress on kaks protsenti ja selle tagatiseks on AS-i FCF Lilleküla Jalgpallistaadion aktsiad väärtuses 4,15 miljonit eurot.

Kui palju toob klubidele sisse Euroopa väikseima külastatavusega meistriliiga publik? Selgub, et see piisk on meres kaduvväike. Näiteks Levadia teenis piletimüügist kõigest 5268 eurot, mis moodustas tulureast viis protsenti. FC Flora teenis küll piletimüügist mõnevõrra rohkem – 13 276 eurot –, kuid ka see moodustas igati ontliku jalgpalliklubi tuludest napilt alla 14 protsendi.