Ostetavatest ühe- ja kahesuvistest karpkaladest peaks jaguma umbes paarikümnesse õngitsejate meelispaigaks olevasse paisjärve. „Me ei lase neid kalu kuskil kõrvalises kohas metsa vahel asuvasse järve, kus on röövpüük väga levinud, vaid ikka asulate lähedale jäävatesse veekogudesse, kus püük toimub inimeste silma all,” sõnas Tuusti.

Ise ei paljune

Kuna karpkalu pole enam aastaid juurde asustatud, on need harrastuskalastajate seas väga hinnatud kalad meie veekogudest kaduma hakanud, märkis Tuusti. „Karpkalad meil ju ise ei paljune ja kunagi meie vetesse asustatud karpkalad on tänaseks suureks kasvanud ning neid püütakse järjest välja,” ütles ta ja lisas, et praegu püütakse sageli juba kümme või isegi enam kilogramme kaaluvaid karpkalu.

Peagi vette lastavad väikesed, aga see-eest kiire kasvuga karpkalad peaksid hakkama õngitsejatele püüdmisrõõmu pakkuma juba mõne aasta pärast.

Rahvusvahelise hanke raames on keskkonnaametil kavas sel sügisel asustamiseks osta ka vähemalt 100 000 ettekasvatatud angerjat. See kogus peaks olema riigipoolne lisa klaasangerjatele, mille kalurid sel kevadel oma kulu ja kirjadega veekogudesse lahti lasid. „Angerjaid on meil plaanis lasta nii Võrtsjärve, kahte suuremasse Vooremaa järve – Kuremaa ja Saadjärve – ning ka Vagulasse.”

Kui kõik sujub takistusteta, peaks ostetavad angerjad oktoobri lõpuks vette lastud olema.

Peale karpkalade ja angerjate on sügise eel kopsakat lisa oodata ka jõevähiasurkondadele. „Ostame 10 000 vähi noorjärku ja asustame nad nendesse veekogudesse, kuhu neid mullugi lasime,” tähendas Tuusti.

Vähkide taasasustamine

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud suuremat sorti asustamisprogrammi raames uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid mõni aasta tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk.

Eelmisel aastal otsustas keskkonnaamet mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke lasti lahti enam kui kolm tuhat noort vähki. Tänavu viiakse sinna ilmselt jälle lisa. „Taasasustamise puhul tuleb vähkide asustamist vähemalt paaril järjestikusel aastal teha,” sõnas Tuusti.

Seda, et katk võiks ka uued vähid Vääna ja Soodla jões hukutada, pole põhjust karta, sest haigus kadus veekogust koos viimaste nakkust kandnud vähkidega.

Vähikatku leviku vältimiseks on sel aastal vähipüük keelatud Saaremaal Laugi peakraavis, Põduste jões, Riksu ojas ja lahes, Harjumaal Jägala jões ja selle lisajõgedes, Põlvamaal Ahja ja Leevi jões ning Võrumaal Mustjões.