Mari ja Mark Suursalu ehk Ühest perekonnast on kasvanud kaks proffi

Möödunud aasta lõpus profigolfi siirdunud Mark Suursalu ja selle sammu juba varem astunud Mari Suursalu ei ole kunagi hole in one’i löönud, nemad hoiavad imelööki õigeks hetkeks.

Inimesele, kes golfiga lähedastes suhetes ei ole, kõlab profigolfari tiitel märksa glamuursemalt kui lihtsalt golfari oma. Kuid mängija ise suurt vahet ei tunneta. „Võistlusi on sama palju, turniirid, kus mängin, on sel aastal veidi kõvemad. Profi ja amatööri peamine vahe seisneb selles, et proffide tase on tugevam ning kui hästi mängida, on võimalik raha teenida. Amatöörid ei tohi raha vastu võtta,” selgitas Mark.

Profileeri siirdumisel on mõte vaid siis, kui sportlane on omandanud mängijaõigused teatud turniiridel. „Õigusi saab amatöörina kvalifikatsioonivõistlustelt omandada,” täpsustas Mari, kes ise astus selle sammu pärast väga hästi õnnestunud 2007. ja 2008. aasta hooaega. Eestis on õe-venna jaoks kõige suurem muutus see, et kuna kodus proffide võistlusi ei peeta, saavad nad heal juhul kaasa teha vaid väljaspool arvestust.

Palju raha praegune tase veel sisse ei too. „Peaksin jõudma stabiilselt esikahekümnesse, et võistluskulud katta. Osalemistasu on 200 eurot, mille saab tagasi umbes 40. koha eest. Kuid lisaks on transport, söögid, ööbimine,” tutvustas Mark.

Mõõn tegi tugevamaks

Mark Suursalu tõusis golfilugude kangelaseks seitse aastat tagasi, kui ta võitis 13-aastasena juunioride Euroopa tuuri. Ent tagasilöök ei lasknud end kaua oodata.

„Vanuses 16–18 olin omadega täiesti põhjas. Mängisin 16-aastasena kehvemini kui 13–aastasena. Viimased kaks aastat on taas läinud loogilist rada, mingit imelist hüpet ei ole teinud, kuid olen saavutanud stabiilsuse,” arutles 20-aastane Mark.

Ometi ei arva ta, et langustrend on midagi sellist, mida igaüks peab läbi tegema.

„Kui sa vaatad väga häid vendi, nagu Tiger või Rory, siis neil ei olnud arenguteel suuri tagasilööke,” arutles ta, lisades, et käega löömise mõtted jooksid peast läbi küll.

„Aga siis mõtlesin, et ma ei oska ju midagi muud teha. Teadsin isegi kõige mustematel päevadel, et suudan paremini mängida. Eneseusk aitas,” tõdes ta. Õde Mari lisas, et kõrvaltvaataja rollis ei olnudki midagi teha, sest võid ju lohutada või kõva häält teha, aga lõpuks peab inimene ise raskest olukorrast välja tulema. Mark tuli ja tugevamana kui enne.

Mark treenib toetudes enda teadmistele, Maril on abiks Enrico Villo. Treeneri rolli peavad nad tähtsaks, ent vahel on mõistlikum omaette harjutada. „Treenereid sai natukene liiga palju proovitud. Kõigil olid oma ideed, mida nad tahtsid rakendada, üks rääkis üht, teine teist ja ma ei teadnud enam, mida ja kelle sõnade järgi teha,” sõnas Mark. Sama meelt on ka Mari, kelle arvates on liiga palju katsetatud, praegu on aeg headest mõtetest enda jaoks parim välja sõeluda.

Kui Kristi Mae möödunud nädalal Mari ja Marki peamises harjutuspaigas Jõelähtmel hole in one’i lõi, astus ta selles arvestuses proffidest ettepoole. Nimelt ei ole Maril ja Markil õnnestunud veel palli ühe löögiga auku lüüa.

„Natukene piinlik lugu, augustis saab juba üksteist aastat mängitud ja ikka olen nulli peal,” naeris Mark. „Eestis on üldse raske lüüa, sest rajad on lühikesed: tõenäosus, et pall läheb põrkest auku, on märksa väiksem kui see, et ta veereb auku. Aga see on muidugi vaid vabandus,” lisas ta.

Nii Mari kui ka Mark loodavad elu esimese hole in one’i lüüa olulisel võistlusel. „Olen ikka öelnud, et niisama ma seda ära ei raiska, hoian oluliseks hetkeks,” sõnas Mari, lisades, et oma peres jäävad nad selles arvestuses korra hiilgava löögi teinud isa Suidole alla. „Isa ei jäta seda muidugi kunagi mainimata,” naersid Suursalud.

Maailma suuremad tähed selgitavad sel nädalavahetusel British Openi võitja. Tiger Woodsi trooni on üle võtmas noor põhjaiirlane Rory McIllroy.

„Kui vaadata teisi andekaid noori, siis keegi ei mängi nii stabiilselt. Ta on ses mõttes Tigeriga hästi sarnane,” lausus Mark, kes on ka ise Roryga koos mänginud. „Mina olin 12, tema oli 14, mina sain kuskil 30. koha, Rory oli kolmas. Ta jäi kohe meelde,” lisas Mark.

Olümpia pole eestlastele

Viie aasta pärast Rio de Janeiros mängitakse taas golfi ka olümpiamängudel. Ent nii nagu tenniseski, jäävad ilmselt ka golfis esmatähtsaks suuturniirid.

„Praegu ei räägi veel olümpiast keegi, kuid aega on ka. Samas on süsteem hea, koos on kõik maailma paremad,” kiitis Mark. Olümpiale pääseb kümme maailma paremat meest, ülejäänud kohad jagatakse riikide kaupa. Üldiselt peab olema maailma 300 edukama seas, et kohta loota. Mari ja Marki hinnangul ei ole Eesti veel selline suurriik, et kutset loota.

Olgu selle olümpiaga, kuidas on, iga-aastased golfireisid annavad Marile ja Markile nii sõpru kui ka kogemusi. „Rajal on igaüks mõistagi enda eest, kuid muidu on naiste seltskond väga sõbralik. Läheme treeningringi mängima, saame tuttavaks, järgmisel korral sõidame juba ühe autoga ja jagame hotellituba. Suures plaanis on inimesed hästi sarnase mõtlemisega,” sõnas Mari.

Reisid planeerivad ja broneerivad Eesti profid ise. Marki tsiteerides: siis ei saa kedagi süüdistada, kui midagi ära unustad. Golfar peab tulenevalt turniiridest ja võimalikest muutuvatest sõidupäevades olema väga paindlik. Seetõttu on Mari ja Mark väga tänulikud oma toetajatele Aerocile, Euronicsile, Tallinkile, Webmediale, Five Seasonsile, Pingile ja Tabasalu spordikompleksile, kes on seisnud hea selle eest, et kõik plaanitu ka teoks saaks.

Tippseltskonda pürgijate arv on meeletult suur

pGolfis tippu jõuda on raske. Ehk annab selgema pildi fakt, et British Openi kvalifikatsiooni eelvõistlustel, kus Mark osales, mängis 16 väljakul umbes 1600 meest.

Marki jäi edasipääsust lahutama seitse lööki. „Kuid kogemus oli hea, selliseid variante tuleb katsetada, sest ega keegi niisama British Openile kutsu,” tõdes ta.

Nordea Mastersi kvalifikatsiooni mängis Marki väljakul 106 meest, kellest edasi pääses kolm esimest, Mark jagas 34. kohta.

Marki aasta 2011

Jaanuaris Hispaanias üks ja veebruaris kaks võistlust.

Märtsis kolm võistlust, mis läksid Nordic-liiga arvestusse, esimesel oli Mark 22., teisel ja kolmandal ei pääsenud kolmandale päevale.

Pärast seda on ta mänginud Rootsis ja Taanis, kus on cut’id ära teinud ehk siis pääsenud nende 45 sekka, kes pääsevad kolmandale päevale. Parim koht on olnud jagatud kümnes.

Mari aasta 2011

Aasta alguses valmistas ette hooaega Hispaanias.

Kaks korda on käinud Prantsusmaal ja Rootsis.

Tänavune aasta on tagasihoidlikum olnud, eelviimasel võistlusel Soomes tegi cut’i ja jagas 24. kohta.