Eesti vetest tuli välja elegantne krevett
Kui tuntud ja tunnustatud harrastussukeldujast fotograaf Kaido Haagen eelmisel suvel Lahemaal Hara lahes krevette pildistamas käis, ei osanud ta arvatagi, et tegelikult õnnestus tal kohaliku liigi ehk läänemere kreveti pähe hoopis siinsetest vetest seni avastamata olnud elegantset krevetti (Palaemon elegans) portreteerida.
Avastamise lugu kirjeldades viitas Haagen, et uue krevetiliigi jälile jõudis ta tänu ühele heale sukeldujast tuttavale, kes eelmise aasta augustis rääkis talle, et nägi ühes kohas Hara lahes krevette. Kuna Haagen polnud veel krevette pildistanud, otsustas ta mõne päeva pärast neid sinna otsima minna. Soovitatud kohast leidiski ta ühe krevetiparve, mis koosnes kümnetest umbes nelja sentimeetri pikkustest isenditest. Kuigi kohe algul tekitasid need oma välimusega kahtlust – kas tegu ikka on läänemere kreveti liigi esindajatega –, tegi Haagen klõpsud ära teadmisega, et on siiski kohalikud elukad pildile saanud.
Nähtud ka Tallinna lahes
Sel kevadel, kui Lahemaal hakati rahvuspargi juubelinäitust koostama, otsiti sinna ka vee-elukate pilte. Muu hulgas andis Haagen näitusele ka ühe mulluse krevetipildi. Kui näituse koostajad seda nägid, hakkasid ka nemad kahtlustama, et pildil on läänemere kreveti asemel hoopis keegi teine.
Kuna kahtluseuss hakkas seepeale tugevalt närima, näitas Haagen krevetist tehtud pilte ka merebioloog Jonne Kottale. Kõigi väliste tunnuste põhjal too kinnitaski lõpuks, et tegu pole ka teise meie vetes levinud kreveti – põhjamere garneeliga, vaid hoopis elegantse krevetiga. Liigiga, keda ei oldud veel meie vetest leitud, kuid kes on jõudnud Atlandi ookeanist levides arvukalt kanda kinnitada Läänemere lõunaosas Saksamaa ja Poola rannikul ning üksikute isenditena ka Soome vetes.
Haagen märkis seejuures, et umbes kuu aega tagasi pildistas üks sukeldujast tuttav samasugust tegelast ka Tallinna lahes.
TÜ Eesti mereinstituudi teadur Kristjan Herkül viitas, et elegantse kreveti looduslik leviala jääb Atlandi ookeani kirdeossa ja Vahemerre. „Kuna loomale ületamatut füüsilist barjääri Atlandi ookeani ja Läänemere vahel ei ole, siis ei saa teda Läänemeres otseselt võõrliigiks pidada,” sõnas Herkül. „Ei ole kindlaid tõendeid, kas liik on Läänemerre ise levinud või inimese kaasabil, näiteks laevade ballastvetega toodud,” märkis Herkül.
Uue liigi ohud ei ole teada
TÜ Eesti mereinstituudi teadur Kristjan Herkül sõnas, et idee poolest peaks Läänemeri elegantse kreveti jaoks olema liialt külm ja mage. „Katsetega on tõestatud, et Läänemerest pärit isendid talusid paremini madalat soolsust ja madalat temperatuuri kui Atlandi ookeanist pärit loomad. Seega on ilmselt elegantse kreveti leviku laienemise põhjuseks Läänemeres eelkõige liigi kohanemine siinsete tingimustega,” rääkis Herkel. Ta lisas, et kuna liik on suutnud Läänemere oludega kohaneda, võib oodata liigi leviku edasist laienemist.
Herkel märkis, et kuigi näiteks Poola rannikul on elegantne krevett hakanud juba välja tõrjuma kohalikku läänemere krevetti, on praegu raske öelda, kas liik võib kunagi ka Läänemere põhjaosas hakata kohalikele liikidele olulist konkurentsi pakkuma.
Võimalik, et elegantne krevett on Läänemere põhjaossa levinud inimese kaasabil ehk siis laevade ballastvetega. Samamoodi on ta võõrliigina jõudnud ka teisele poole Atlandi ookeani. USA rannikul leiti liiki esimest korda 2010. aastal.
Elegantne krevett võib kasvada ligi kuue sentimeetri pikkuseks ning nagu läänemere krevettki kõlbab see ka süüa. Elupaigana eelistab liik madalat vett, hoidudes kivide ja taimede vahele.
