Riigiprokuratuuri avalike suhete talituse nõunik Carol Merzin vahendas, et uurimise alla võetud raie oli esialgsete andmete kohaselt toimunud aprilli viimastest päevadest mai esimeste päevadeni ja keskkonnainspektsioon oli juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust alustanud juuni keskpaigas.

Merzin ütles, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks oli paragrahv, mis puudutab kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumist, mille korral on kaitstavale loodusobjektile tekitatud olulist kahju. Nimelt oli Seli lasknud puid langetada Pülme sihtkaitsevööndis, millesse kuulub nii künkliku maastikuga metsaala, kus valitsevad okas- ja segametsad, kui ka Pülme järv ühes lõunakaldale jääva soostunud alaga. Ehk siis sisuliselt olid saed vingunud hoiumetsade kategooriasse kuuluvas esinduslikus läänetaiga metsas, mille kaitsmise eesmärk on nii loodusliku mitmekesisuse kui ka maastiku ilme säilitamine. Metsa langetamisest ei saa nii olulises kohas tavaliselt juttugi olla.

Merzini sõnul küünib puude langetamisega keskkonnale tekitatud kahju esialgsete arvestuste järgi enam kui 6000 euroni.

Lubab uued puud istutada

Olgu siinkohal märgitud, et keskkonnainspektsioon peab oluliseks keskkonnale tekitatud kahju määraks – millest alates läheb uurimine automaatselt üle kriminaalmenetluseks – rahalises arvestuses vähemalt 2780,2 eurot.

Enam kui paarkümmend aastat Otepää kandis elanud Neinar Seli selgitas, et oli aidanud uue elektriliini, mille aluse kuivanud puudest ja võsast puhastamine on nüüd suure tüli tekitanud, külasse vedada 1990. aastate alguses.

Aastate jooksul aga liinialune võsastus ja langevad puud hakkasid tekitama üha enam elektrikatkestusi. Samamoodi olid võssa kasvanud sissesõiduteed.

„Arutasin seda teiste naaberkinnistute omanikega, kes lubasid teeääred ja trassialuse puhastada.

Võtsin ise ühendust Otepää looduspargiga ning küsisin, kas üldse ja mida tohib maha võtta,” kirjeldas Seli asjade käiku. „Nagu aru sain, vastavalt seadusele võib liini alt kahe meetri ulatuses puid maha võtta ning sama kehtib ka teeäärte kohta.”

Ühtlasi oli ta aru saanud, et raiena ei käsitata võsa ega ka pidevalt teedele ja elektriliinidele kukkuvate pehkinud puude mahavõtmist.

Kui asjaolud olid selged, telliski Seli kinnitusel üks naabritest töömehed kohale ja puhastustööd said tehtud. „Minule teadaolevalt võeti kuivanud puid maha vaid liini- ja teekaitsevööndis ning kui tõesti on maha võetud ka mõni vööndist väljas olev puu, olen šokeeritud ning kompenseerin mõistetavalt koheselt tekitatud kahju ja olen nõus istutama uued puud,” kostis Seli. „Olen nüüd hiljem ise töö üle vaadanud ning nii palju kui mina aru sain, on töömehed käitunud korrektselt ja heaperemehelikult.”

Kuigi Seli väitis, et puid on langetatud vaid liini- ja teekaitsevööndis, oli sündmuskohal näha, et ühes kohas oli kuivanud kuuskede ja leppade langetamisega mõnest meetrist tunduvalt kaugemale ehk siis ka naaberkinnistu omaniku maale mindud.

Tikkusid naabrimehe maale

Seli naaberkinnistu omanik Andrus Teorein, kes käis enda sõnul kevadel raietööde kohta üle vaatamas, tunnistas, et osalt olid metsakuiva langetanud saemehed ka tema maale tulnud. Sellele vaatamata ei näinud ta siiski põhjust pahameelt tunda. „Varalist või materiaalset kahju pole seal suurt midagi – palgipuud on ju kõik endiselt püsti,” märkis Teorein.

Eesti Päevalehe andmetel polnud Otepää looduspargis kogu majandustegevuse üle otsustav keskkonnaamet Selile raieks ametlikult luba andnud. Kuid teiste juttude järgi andis Selile puude langetamiseks rohelise tule ameti piirkondlik metsaspetsialist Ene Vahter.

Tema  oli enne viimaseid looduskaitsesüsteemi pahupidi keeranud reforme töötanud Otepää looduspargi direktorina.

Uurides Vahterilt, kas raieks oli siis luba antud või mitte, kostis ta kohe, et ei kommenteeri, ja lõpetas kõne.

Paragrahv, mille alusel Seliga seotud metsaraie uurimiseks kriminaalmenetlust alustati, näeb ette, et süüdlast võib oodata kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Carol Merzin riigiprokuratuurist viitas, et praegu keskendutakse raie kui sündmuse uurimisele – kas sellel on kuriteo tunnused. Juhul kui need leitakse, võetakse sihikule kuriteo toimepanija. „Seni ei ole ühelegi isikule selles kuriteos kahtlustust esitatud,” kinnitas Merzin.

Merzin lisas veel, et uurimise käigus on keskkonnainspektsioon ka ülekuulamisi teinud. Seda, kes on ülekuulamistel käinud, ei pidanud prokuratuur menetluse huvides õigeks avaldada.

Faktid

Kaitsealune Pülme järv

Majandustegevusest lubatud vaid heinamaade taastamine

Pülme järv (ka Põlme järv) asub Valga maakonnas Otepää ja Sangaste valla piiril. Metsaste küngaste vahele jääva pikliku kujuga kauni järve pindala küünib 6,4 hektarini ja sügavus kuni 13,7 meetrini.

Pülme sihtkaitsevööndi pindala on ühes järve ja seda ümbritseva metsaalaga (valdavalt okas- ja sega-metsad) kokku 64,7 hektarit.

Otepää looduspargi kaitsekorralduskava kohaselt on majandustegevusest Pülme sihtkaitsevööndis lubatud vaid heinamaade taastamine ja hooldamine. Kõik raied on keelatud, välja arvatud õuemaa ümbruses ja teede äärte olevate ohtlike puude raie.

Sihtkaitsevööndi loodusväärtuste pea-misteks ohustajateks peetaksegi ebaseaduslikku raiet ja ehitustegevust.

Areng

Ebaseaduslikku raiet üha vähem

Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran tõi esile, et inspektsiooni registreeritud ebaseaduslike metsaraiete hulk on viimase kümnendi jooksul aina vähenenud. Kui näiteks 2000. aastal oli inspektsioonil tegemist 1793 ebaseadusliku raiega, siis neli aastat hiljem oli neid 544. Mullu aga registreeriti vaid 19 ebaseaduslikku metsaraiet ja tänavu esimesel poolaastal on neid ette tulnud kümnel korral.

Kruuda „korrastas” maja taga omapäi loodust

Omavolilise metsaraiujana tegi endale 2006. aastal nime tuntud ärimees Oliver Kruuda, kes otsustas isepäi oma Nõmmel Helbe tänaval, otse Pääsküla raba veerel asuva kodumaja tagusel looduslikul alal korda looma hakata.

Keskkonnainspektsiooni algatatud kriminaalmenetluse käigus leidis kinnitust, et 2006. aasta augustist septembrini lasi Kruuda Pääsküla raba servas riigimaalt ebaseaduslikult maha võtta ligi hektari jagu metsa. Samuti oli ta korrastustööde ajal lasknud omavoliliselt süvendada kraave ning ilma loata oma koduaias ka ehitusjäätmetega pinnast täitnud ja tasandanud.

Riigi omandisse kuuluval reformimata maal tehtud raiega keskkonnale tekitatud kahju hinnati enam kui 5800 eurole. Ehitusjäätmetega metsamaa risustamisega keskkonnale tekitatud kahju hindas aga keskkonnainspektsioon üle 10 100 euro suuruseks.

Kruuda selgitas toona ajakirjanduses, et ta hakkas ebaseaduslikult oma maja taga puid raiuma, kuna ta ei oleks suutnud raieloa saamist ära oodata. Puude raiumine läks lahti järk-järgult ja kui „vaatepilt läks järjest ilusamaks”, oli juba raske lõpetada. „Arutasime asja naabritega ning nemad olid sellega nõus, et valgus välja tuleks ja poleks nii pime,” rääkis Kruuda, kui tema tegemistele jälile saadi. Enda sõnul oli ta siis õnnetu, kuna soov oli ikkagi teha „ilusat asja”.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ainar Koik lõpetas kriminaalmenetluse 2007. aasta detsembris tingimusel, et Kruuda kohustub tegema sada tundi üldkasulikku tööd ja hüvitab ka kogu keskkonnale tekitatud kahju. Karistuseks määratud üldkasulikud töötunnid lunastas Kruuda Eesti olümpiakomitees.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid