Kõige populaarsemaks kohaks on nudistide hulgas muutunud Paljassaare poolsaarte vaheline roostunud lahesopp, mille äärde võib paremate rannailmadega koguneda kuni paarkümmend alasti päevitajat. Kohalikust avalikust Pikakari rannast jääb see koht eemale.

Kaitsealal ei tohi

Paraku on nudistid kanda kinnitanud üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva Paljassaare hoiuala selles osas, mis on elutähtis peatumis- ja toitumiskoht läbirändel olevatele kahlajatele – soorüdidele, liivatüllidele, mudatildritele ja paljudele teistelegi. „Teist niivõrd head kahlajate toitumispaika Tallinnast 50 kuni 60 kilomeetri raadiuses pole,” osutas Tallinna linnuklubi liige Meelis Uustal.

Ta viitas, et kuna lindudele tähtis rannaala on pidevalt nudistide meelevallas, pole rändepeatuse teinud ning kehakinnituseks putukaid ja ussikesi otsivatel lindudel sinna enam asja. Seda hoolimata tõsiasjast, et rannaalal on lindude pesitsemise ajal ehk 1. maist 31. juulini liikumine keelatud. „Nudistide hulgas populaarseks muutunud koht pole avalik rand, vaid tegu on kaitsealaga. Päevitajad – ükskõik kas nad on riides või mitte – häirivad toituvaid linde ning see pole asi, mida saab kaitsealal lubada,” nentis Uustal.

Tallinnas avalikku korda tagava munitsipaalpolitsei avalike suhete peaspetsialist Monika Lestberg märkis, et kaitseala rannaalal ja roostikus kehtivast liikumiskeelust teavitamiseks on piirkonda paigutatud vastavad infotahvlid. Ta kinnitas, et Paljassaare piirkond pannakse edaspidi munitsipaalpolitsei patrullimarsruuti ja sealset olukorda hakatakse pidevalt kontrollima.

Eesti nudistide seltsi esimees Olev Meremaa tunnistas, et Paljassaare on koht, kus Pirita rannast ära aetud nudistide ja linnukaitsjate huvid kohati põrkuvad. Probleem on tingitud tõsiasjast, et Tallinnas pole ühtegi eraldi nudistidele mõeldud randa. „Tegin juba kolm aastat tagasi ettepaneku Pikakari ranna juurde nudistide rand teha, kuid sellest pole midagi saanud,” märkis Meremaa.

Kahlajate meelispaik

Põhja-Jäämere äärses tundras pesitsevad kahlajad hakkavad Tallinnast tuhande ja enama kilomeetri kaugusele Lõuna- ja Lääne-Euroopas asuvate talvitumisalade poole lendama juuli alguses. Kui nudiste rannas pole, võib Paljassaare hoiualal toitu otsivaid rüdisid ja tildreid kohata kuni mitmesajapealiste parvedena.

Peale selle, et hoiuala on kahlajatele tähtis toitumiskoht, on see kant tuntud selle poolest, et seal käivad toitumas ka rangeima kaitse alla kuuluvad merikotkad ja kadumisohus tutkad.

Üleeuroopalise tähtsusega linnuriik

Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas paiknev Paljassaare hoiuala kuulub üleeuroopalise tähtsusega linnualade hulka. Seal on registreeritud kokku 224 liiki linde, kellest 81 liiki kuuluvad Eestis looduskaitse alla.

Hoiuala linnurikkuse tagab heade puhke- ja toitumisvõimalustega mitmekesine maastik.

Hoiualal võib aasta läbi liikuda vaid jalgsi ja jalgrattaga, talvel ka suuskadega.

Lindude pesitsusperioodil ehk 1. maist 31. juulini tohib hoiualal liikuda vaid teedel.