Arvestades, et erakordse saju tõttu langes pealinna igale ruutmeetrile ligi kaheksakümmend liitrit vett, ei imestanud keegi, et madalamatesse piirkondadesse jäävatel tänavatel tekkis suur üleujutus. Kõige rohkem probleeme tekitas uputus linnaliiklusele Tallinna sadama lähedastel Jõe, Ahtri ja Tuukri tänaval. Politseil tuli peaaegu meetrikõrguseks kerkinud vee tõttu need tänavad autodele ajutiselt sulgeda.

Üleujutus tekitas seisakuid ka Tartu maanteel lennujaama läheduses ja Paldiski maanteel hipodroomi juures, kus üle 25 sentimeetri sügavune vesi muutis ohtlikuks trollide liiklemise. Kümned trollid olid sunnitud hipodroomi juures vetemöllu taandumist ootama.

Peale Ahtri tänava ristmiku uputas vihmavesi ka lähistel asuva Lootsi tänav 3a kortermaja keldrikorrusel olevat parklat ühes paarikümne autoga. Suuremal või vähemal määral said seal sisse tulvanud sajuvee tõttu kannatada nii väiksemad keskklassi sõidukid kui ka kallid luksusautod.

Kasko aitab

Kes peaks nüüd tekkinud kahju hüvitama autoomanikele, kelle autod uppusid maja all asunud parklas, kus ühe koha ostuhind küünib üle 10 000 euro?

Eesti juhtiva kindlustusseltsi If P&C Insurance AS-i kommunikatsioonijuht Heidi Vilu kinnitas, et kõnealused juhtumid kuuluvad kaskokindlustuse alla, sest tegu oli ettenägematu kahjuga. Niisiis võivad need, kelle uppunud autole oli peale liikluskindlustuse tehtud ka kaskokindlustus, praegu kergemalt hingata. „Selleks ju kaskokindlustus ongi, et inimene võiks kindel olla, et kui tema autoga peaks ükskõik mida juhtuma, siis ta saab kindlustuselt hüvitise,” ütles Vilu. „Kui aga kellelgi seal kaskokindlustust polnud, siis pole midagi teha – kahju tuleb inimesel endal kanda.”

Tallinna linnas kanalisatsiooni ja sademevee äravoolusüsteemi korrashoiu eest vastutava AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Priit Koff rääkis, et koostöös Tallinna linna ja kommunaalfirmadega saatis ettevõte tänavatele üleujutust ohjeldama ühtekokku seitse töömeeste brigaadi. Uputust sellega siiski ära hoida ei õnnestunud, sest Koffi kinnitusel ületas allasadanud vee hulk Tallinna ühisvoolulise kanalisatsioonisüsteemi ärajuhtimisvõimet.

Lisajõudu pole võtta

„Kõik pumplad töötasid täisvõimsusel, kuid erakordsete ilmaolude tõttu ei olnud võimalik vihmavett tänavatelt piisavalt kiiresti ära juhtida,” tõdes ta.

Koff viitas ühtlasi, et kõrge veeseisu tõttu liikluseks suletud Tuukri, Jõe ja Ahtri tänav asuvad Härjapea pumpla piirkonnas ning see kant on ajalooliselt olnud üks Tallinna madalamaid, olles tasa merepinnaga. „Peale 2004. aasta üleujutust suurendati Härjapea sademeveepumplas pumpade arvu ning seeläbi kasvas pumpla läbilaskevõime 3600 kuupmeetri võrra ehk 8400 kuupmeetrini tunnis,” märkis Koff. Sellestki polnud laupäevase üleujutuse vältimiseks abi.

Koff lisas, et kuna praegu toimib Tallinna kesklinnas ühisvooluline kanalisatsioon, mille puhul sademe- ja reoveed voolavad koos, siis pikemas perspektiivis aitaks üleujutuste kordumise võimalust vähendada lahkvoolulise kanalisatsioonisüsteemi täiendamine mujal Tallinnas. „Sellise süsteemi puhul väheneks kesklinna läbiv reo- ja sademevee hulk ning koormus pumplatele väheneks märkimisväärselt,” kinnitas Koff ja lisas, et süsteemi laialdasem arendamine sõltub Tallinna linna arengukavast.

Segadus eetris

Suure saju tõttu laupäeva hommikul Eesti Raadio keldrikorrusel asuva serveriruumi ja alajaama põrandale valgunud vesi keeras eile pooleks päevaks kihva ka kõigi rahvusringhäälingu (ERR) raadiojaamade – Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio ja Raadio 4 – programmi edastamise. Laupäeval pumpasid päästjad küll keldrikorruselt vee välja, kuid kuna ruumid jäid endiselt väga niiskeks, langes eile hommikul kell 6.15 toimunud väikese plahvatuse tõttu üks kahest trafost rivist välja. Vikerraadio, Raadio 2 ja Klassikaraadio programmi hakati tootma ERR-i Tartu stuudiost ja Raadio 4 programmi Narva stuudiost. 

Raadiosaadete normaalne edastus õnnestus taastada alles keskpäevaks. ERR-i juht Margus Allikmaa ütles Eesti Raadio uudiste vahendusel, et niiskuse tõttu rikki läinud alajaam on töötanud juba neli aastakümmet ja tuleb lähiajal ilmselt uue vastu vahetada.

Sajuvõimalus väheneb

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoos näitab, et pärast suurt sadu on vihma tõenäosus vähemalt kuni neljapäevani väike. Õhusooja on vähese pilvisusega päevadel tänasest kuni neljapäevani oodata 18 kuni 24 kraadi.