TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?
Kauane politseinik, endine siseminister, riigikogu keskfraktsiooni liige Kalle Laanet kandideerib Euroopa politseiameti (Europol) asedirektoriks.
Soovituskirja Laaneti toetuseks kirjutas ka siseminister Ken-Marti Vaher, kelle sõnul oleks oma riigi esindaja saamine Euroopas olulisele ametikohale Eesti kui väikeriigi jaoks kindlasti tunnustus. Ta rõhutas, et Eestit peaksid Euroopa Liidus esindama oma valdkonda tundvad kogemustega inimesed, olenemata nende erakondlikust kuuluvusest. „Kalle Laanet on pikka aega töötanud politseis, olnud siseminister ja riigikogu õiguskomisjoni aseesimees. Ta tunneb nii piirkondliku ja rahvusvahelise politseikoostöö küsimusi, Euroopa riikide õiguskaitsesüsteeme kui ka ühenduse õigust. Toetan endise siseminister Laaneti kandidatuuri ning loodan, et see leiab toetust,” ütles Vaher Eesti Päevalehele.
Laanet ise ei soovinud asja praegu veel pikemalt kommenteerida. Ta viitas, et pole mingit tagasisidet saanud ja seetõttu pole ka praegu veel midagi kommenteerida. Nimelt oli taotluste esitamise tähtaeg alles 20. juulil ja Laanetile ega ühelegi teisele kandidaadile pole seni tõesti tagasisidet antud.
Savisaare kukutaja
Teadaolevalt mõtles Laanet enne oma kandideerimistaotluse ärasaatmist üsna pikka aega, kas seda tasub ikka teha. On ju just Laanet üks peamisi Edgar Savisaare vastase leeri eestvedajaid, samuti oli tema see, kelle toel otsustas Jüri Ratas Savisaare kõrval erakonna esimeheks kandideerida. Loomulikult võib Laaneti võimalik lahkumine jätta nüüd mulje, justkui jätaks ta oma võitluskaaslased üksi.
Jüri Ratas siiski pareeris sellist väidet. „Oleme Kallega rääkinud erinevatest asjadest elus ja see, milliseid plaane inimene oma tulevikuks teeb, on puhtalt tema asi,” ütles Ratas.
Laaneti poliitikast lahkumine pole siiski kindel. Asjatundjad ei suhtu ühe väikese riigi esindaja sellisele kõrgele kohale määramisse just väga lootusrikkalt. Nii Europoli direktori kui ka asedirektori määramise puhul on tegemist poliitiliste kokkulepetega: eelotsuse teeb Europoli nn management board, kes esitab kandidaadi seejärel kinnitamiseks ministrite nõukogule. Laaneti selja taga peaks olema väga kõrge protežee, kuid pole välistatud, et mõni selline inimene Laanetit toetabki. Nimelt soovitas Eesti Päevalehe andmeil Laanetil Europoli asedirektoriks kandideerida üks kõrge julgeolekuekspert väljastpoolt Eestit ja pärast pikka mõtlemist saatis Laanet oma avalduse viimasel tähtaja päeval ka teele.
Laaneti kasuks räägib muidugi see, et ta oli 2007. aastal FBI rahvusliku akadeemia Euroopa osakonna president. Sama aasta sügisel toimus Tallinnas FBI akadeemia täienduskoolituse 25. konverents, kus osales ka USA-s positsioonilt neljas-viies mees, FBI direktor Robert S. Mueller.
Ühest küljest on ilmselge, et kuritegevuse vastu võitlemise pisik pole aastaid politseis töötanud Laaneti hingest kuhugi kadunud. Ehk on just seesama pisik ka põhjuseks, miks Laanet nii kindlameelselt Savisaare vastu võitleb? Laanetit hästi tundvad inimesed ütlevad, et ta peab Savisaart riigireeturiks ja just see on tema käitumise võti. „Laaneti jaoks on see pilt, mis puudutab Savisaare Moskvast raha küsimist, selge.”
Idarahaskandaal jättis jälje
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee on otse öelnud, et tema jaoks on tõde idarahaskandaalist selge ja erakond on teinud Venemaalt raha küsimisega vea.
Teisalt on kindel ka see, et kui Laanetit Europoli asedirektoriks ei valita, siis Savisaare Keskerakonna esimeheks edasijäämise korral on tema poliitilisel karjääril selles erakonnas nagunii kriips peal. Kuigi Savisaar püüab Laanetist lahti saada, siis lähimal neljal aastal poleks tal tema vastu võimalik midagi ette võtta: rahvas on Laaneti riigikokku valinud ning erakonna esimehel ja tema ustavatel jüngritel pole endale ebasobiva isiku minemakupatamiseks mingit sõnaõigust.
Kuid on selge, et Savisaart rõõmustaks Laaneti Eestist lahkumine. Veel rohkem oleks selle üle rõõmus Jaanus Karilaid, kes Laaneti lahkumise korral riigikokku pääseks. Karilaid, kelle Savisaar tõstis Hiiu, Lääne ja Saare piirkonnas esinumbriks, kuid kes sellegipoolest Laanetile 1150 häälega kaotas, oleks omakorda Savisaare jaoks riigikogu keskfraktsioonis kindel isik.
Euroopa politseiamet (Europol)
Euroopa politseiamet (Europol) loodi 1992. aastal, et võidelda üleeuroopalise organiseeritud kuritegevusega. Europol asub Hollandis Haagis ja selle personal koosneb liikmesriikide õiguskaitseorganite (politsei, toll, immigratsiooniametid jne) esindajatest. Europoli juhatusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist.
Europoli eesmärk on aidata EL-i liikmesriikidel teha tihedamat ja tõhusamat koostööd, võitlemaks rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, eriti uimastikaubanduse, immigratsioonivõrgustike, sõidukite salakaubanduse, inimkaubanduse, sealhulgas lastepornograafia, valeraha ja muude võltsitud maksevahendite valmistamise, radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalide salakaubanduse ning terrorismiga.
Europol vastutab justiits- ja siseküsimuste nõukogu, s.t kõikide EL-i liikmesriikide justiits- ja siseministrite ees.
Europoli direktor on Robert Wainwright.
