Eile hommikul seisis Tallinnas Pärnu maanteel asuva Paide toidupoe müüja Helle nõutult makseterminali ees, sest mitmel kliendil ei õnnestunud pangakaardiga makset sooritada.

“Tavaliselt toimib süsteem nii, et kui ta panga kaardi makseterminalist läbi tõmbab ja see autoriseerimise juures pidama jääb, trükib terminal välja koodi,” selgitas müüja. “Seda valides saab toimingu lõpuni teha. Nüüd aga koodi ei tule,” lisas ta ning ei osanud tekkinud situatsioonis midagi ette võtta.

Ka mitmes teises sissehelistamisteenust kasutavas väiksemas poes oli raskendatud pangakaardiga maksmine. Näiteks Eesti Optika Pärnu kaupluse juhataja Mai Jaanus polnud eile hommikul veel teadlikki sellest, et makseterminali kasutada ei saa ning ei osanud samuti olukorda lahendada.

Pankade kaardikeskuse tegevdirektor Raivo Tinni nentis, et nad on terve hommikupooliku saanud palju murelikke kõnesid kauplustelt, kes ei saa aru, miks kaardiga maksta ei saa.

“Me saatsime tegelikult juba ammu teatised laiali, kus on täpselt kirjas, kuidas makseterminali ümber programmeerida,” kinnitas ta. Tinn selgitas, et kauplused, kes kasutavad sissehelistamiseks 900-seeria numbreid, peavad need ise uue korra kohaselt ära vahetama. Need, kes kasutasid aga 6-ga algavaid kohalikke numbreid, ei pea midagi muutma. Samuti ei tohiks segadusi tekkida neil suurematel kauplustel, kellel on otseühendus kaardikeskusega.

Ka Paide kauplus oli kahe nädala eest teatise saanud, kuid heitis selle tollal vajaduseta pikemalt süveneda kõrvale ja unustas.

Eesti Telefon kulutas uue suunakoodi kampaaniaks pool miljonit krooni, millele lisandub 1,5 miljonit krooni muudatuste tegemiseks jaamade tark- ja riistvarasse. EMT ning teised mobiiloperaatorid kulutasid igaüks kümneid tuhandeid kroone inimeste uuest valimiskorrast teavitamisele kõikvõimalike kanalite kaudu, kuid paljud kliendid ei saa siiani täpselt aru, kuidas uus valimiskord toimib.

“Senine paralleelne helistamissüsteem ei tinginud inimestes vajadust uus helistamiskord endale selgeks teha,” märkis Eesti Telefoni pressiesindaja Ain Parmas. “Nüüd aga, kui nad on sunnitud uue korra järgi valima, tekitab see esialgu inimestes muidugi palju segadust.”

Infoliini 1188 klienditeenindaja ütles eile, et inimesed on terve hommikupooliku massiliselt neile helistanud, püüdes selgust saada, kuidas helistamise kord ikkagi toimib. Küsiti konkreetselt, et kui ma tahan sellele numbrile helistada, siis mida ma tegema pean.

Q GSMi suhtekorraldaja Jaana Aduson arvas, et inimestele jäi uue korraga harjumiseks lihtsalt liiga vähe aega.

Ka ET klienditoe liinid olid hommikul koormatud arusaamatuses klientide kõnedest.

Uus valimiskord tekitas suurt segadust ka telefonikeskjaamu kasutavates ettevõtetes. Valides majast välja helistamiseks vajaliku 0 või 9 ning uue korra kohaselt 052 või 056, teavitas automaatvastaja siiski, et helistamiseks tuleb uue korra kohaselt ette valida 0.

Äripäeva telefonikeskjaama haldava Alcatel Baltics Eesti Filiaali müügijuht Eduard Laur ütles, et ilmselt jäi kahe silma vahele mõningate numbrite muutmine suunakooditabelis. “See periood, mil tuli kõik keskjaamad ümber programmeerida, oli üpris lühike,” kommenteeris ta juhtunud äpardust. “Juulikuu on ka puhkuste aeg, mil töötajad asendavad üksteist.”

Eesti Energiast öeldi Äripäevale, et eile hommikul oli neil probleem tasuta elektriarvesti näidu teatamise automaatvastajaga, mis nii uue kui ka vana korra kohaselt helistades teatas, et number on muutunud.

Mustamäe haiglast aga kinnitati, et neil õnnestus veel hommikul saata faks vana numbrit kasutades.

Nii Ühispanga kui ka Hansapanga andmeil ei tekkinud neil seoses uue valimiskorraga ei pangasiseselt ega ka klientide poole pealt probleeme. “Kõige rohkem küsimusi tuli elektroonilist info- ja maksesüsteemi Telehansa kasutavatelt firmadelt,” ütles Hansapanga suhtekorraldaja Kristiina Tamberg. “Nad olid küll uuest numbrivalimise korrast teadlikud, kuid vajasid nõustamist koodi muutmisel.”

Pangasüsteemis numbrite asendamine uutega erilisi kulutusi ei tekita. Küll aga pidi Hansapank tellima uued õigete telefoninumbritega blanketid. “Me kasutame vanad ikka enne ära, kui uued kasutusse laseme,” lisas Tamberg.

Ühispanga blankettidele oli aga juba eelnevalt trükitud kõik numbrid 372 algusega, mistõttu ei teki neil ka vajadust blankette uuendada.