Mida saab liikluses teha 70 miljoni krooni eest?

Tallinn suutis selle summa eest kiirendada ühissõidukite liikumist 2 km/h võrra tunnis. Pealinna võitlus autostumise ja liiklusummikutega on äärmiselt kulukas ja praegu on võit veel mägede taga.

Kui Mustamäel elav Mari töötab kesklinnas, on tal hommikuti valida, kas sõita tööle bussi, trolli või autoga. Kui minna trolli või bussiga, kulub kesklinna jõudmiseks tubli pool tundi sõitu, lisaks tuleb veel kõndida ühissõidukipeatusest kontorisse. Kui aga minna autoga, kulub koduuksest kontoriukseni sõidule paarkümmend minutit, kuid paraku tuleb kesklinnas maksta soolast parkimistasu ja aeg-ajalt istuda abitult ummikus. Kumba eelistada? Mustamäe-Marisid on Tallinnas mitukümmend tuhat ja viimaste aastate tendents näitab, et kui vähegi võimalik, ostetakse auto ja istutakse pigem ummikus kui logistatakse ringi trollide või bussidega. Põhjused selleks on inimlikud: autoga on mugavam sõita kui pahatihti juba pensionieas trolliga, autos ei pea võitlema istekoha pärast, auto viib otse sihtkohta, kohale saab märksa rutem ja isegi kui vahepeal tuleb ummikus istuda, võib sel ajal mängima panna lemmikraadiojaama. Bussi või trolli kasuks räägib vaid üks argument: odavam on. Pole siis mingi ime, et kel vähegi võimalik, eelistavad tööl käia autoga. Tallinn on püüdnud meelitada inimesi ühissõidukeid kasutama, et vähendada autode arvu kasvust tingitud ummikuid. Ühe meetmena liituti 2004. aastal Euroopa Komisjoni projektiga, mille raames saadi raha ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomiseks. See peen nimi tähendab seadmeid, mis teatud ristmikel annavad bussile või trollile eelise ja panevad talle rohelise tule varem põlema kui autodele. Süsteem rakendus Tallinnas 2008. aastal ja maksis 70 miljonit Eesti krooni, millest Euroopa raha moodustas ligi 39 miljonit krooni.

Tolku vähevõitu

Kas õnn saabus trolli- ja bussisõitjate õuele? Kas trollid hakkasid kõigile autodele tagatulesid näitama? Tallinna tehnikaülikooli uuring näitas, et 70 miljoni krooni eest saadud võit oli imeväike. „Prioriteedisüsteemi kuuluvatel trolliliinidel kasvas ühenduskiirus õhtusel tipptunnil 2 km/h võrra, samal ajal kui eratranspordi keskmine kiirus samal teel kahanes 11 km/h võrra,” ütles Tallinna transpordiameti sõitjateveo osakonna peaspetsialist Imre Saar. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on sõiduautode keskmine kiirus tipptunnil hinnanguliselt 25 km/h. „Ühistranspordi liikumine samas liiklusvoos, arvestades ka peatuste ajakulu, on tunduvalt aeglasem, enne prioriteedisüsteemi rakendamist 14–18 km/h,” ütles Taavi Aas. Seega tähendab tunnikiiruse kasv kahe kilomeetri võrra, et troll läbib kümnekilomeetrise liini Mustamäelt kesklinna senise 37 minuti asemel 33 minutiga – ajavõit umbes neli minutit. „Tallinna olukorra kohta oli see päris hea tulemus, sest samal ajal sõiduautode kiirus kahanes, ja päris tublisti,” kommenteeris prioriteedisüsteemi toimimist uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadur Tiit Metsvahi. Nii ongi: tehnikülikooli uuring näitas, et samal ajal ja samal marsruudil vähenes autode sõidukiirus 11 km/h, ehk autodel, millel kulus enne Mustamäelt kesklinna sõitmiseks ligi 40-kilomeetrise tunnikiirusega 17 minutit, kulub selleks nüüd seitse minutit kauem ehk 24 minutit. Kas see oligi soovitud tulemus? „Ütleme nii, et see ei olnud otseselt projekti kaasmõju, aga võis olla natuke sellest mõjutatud. Rohkem on see tingitud üldisest liiklussageduse kasvust. Kui sõiduautode kiirus vähenes (autode arvu kasvu tõttu – toim) ja nad oleks liikunud üheskoos bussidega, siis oleks tõenäoliselt ka ühistranspordi kiirus vähenenud. Saime selle vähenemise ära hoida ja õige pisut kiirust ka juurde. See on pluss,” selgitas Metsvahi. „Ajavõitudest rääkides saame öelda, et kui nad jäävad alla viie minuti, siis üksikinimene seda ei tunne, aga kui võidame transpordiökonoomika seisukohalt, et seda üheminutist võitu saavad tuhanded inimesed, siis tuleb summaarne võit päris võimas,” lisas ta.