Mardi- ja kadrisandid

Kas on maailmas riiki, kus sandid käivad parlamendis? Ja mitte lihtsalt annetusi lunimas, vaid on suisa oodatud külalised? Jah, selline riik on olemas! See on Eesti, kus Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi mardisandid on riigikogu väisanud juba kümmekond aastat, hoides au sees ammust sanditamiskommet, mis pole kustunud, vaid elab edasi.
Igal aastal on mardilaupäeva õhtul Eestimaa külad ja maa-asulad pisikesi sanditajaid tulvil. Ja võib kindel olla, et iga hea inimese ukse tagant kostab kurb lauluke: „Laske sisse mardisandid…” Siiski pole tegu ainult laste kommikogumisaktsiooniga, vaid ka vanemate inimeste lõbustusega, milles löövad kaasa nii rahvapillimängijad, rahvatantsijad kui ka muidu lusti lõõritajad.
Kui muu Euroopa tunneb karnevalitraditsiooni, siis eestimaine mardi- ja kadrisanditamine on pigem erandlik. Aga au ja kiitust väärivad kõik kooliõpetajad ja lapsevanemad, kes tähtsa ettevõtmise tarvis oma lastele regilaulud selgeks õpetavad.
Soomes, kus komme suisa tundmatu, sündis aga just selle toel Tuglase seltsi Mardilaat, mis on praeguseks vägevaim lahetagune Eesti kultuuripidu.

Simpel Session

Eestimaa trikiratturite sünnitis, Euroopa üks suuremaid ekstreemspordivõistlusi Simpel Session toimus tänavu Saku suurhallis juba kümnendat korda. Esimene Simpel Session peeti Tartus, kus avati 2001. aastal skate-park.
Kümnendi pärast oli rulatajate ja vigurratturite laulupidu aga Euroopa kultuuripealinna ametliku programmi osa, tuues kohale mitusada osalejat mitmekümnest maailma riigist, kogunisti Colombiast ja Lõuna-Aafrikast.
Ratta- ja rulapidu kestis kolm päeva, pakkudes hinge-matvaid trikielamusi. Peale võistluse korraldati ka fotovõistlus ja filmifestival.
Korraldajad pidasid oluliseks lisada, et tänavu olid Simpel Sessioni võistlused esimest korda osa ka rulasõidu maailma karikasarjast.

Hingekosutavad hiied

Kuigi Eestis on teada 550 hiiekohta, ei teaks me neist pooligi, kui poleks maausulisi ühendavat Maavalla koda ja Ahto Kaasikut. Just koja vanema Kaasiku ennast-unustav tegevus hiite taasavastamisel, korrastamisel ja puhastamisel on toonud looduslikud pühapaigad tagasi me argiteadvusse. Ja mitte üksnes toonud. Tänapäeval ei jõua halastamatu saag hiiepaigas veel käivitudagi, kui sajad hiiesõbrad alarmeerivad nii üksteist, avalikkust kui ka meediat.
Kaasik ise on kirjutanud: „Hiis täitis õige erinevaid ülesandeid, ta oli midagi enamat kui kooskäimis- või tantsukoht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Tema jaoks puudub tänapäeval kohane võrdlus.”
Praegu selgitatakse igal aastal välja hiite sõber ning toimuvad hiiefotode võistlused. Hiiesõber käib hiies talgutel või leiab vähemasti aega looduslike pühapaikade raamatu lehitsemiseks. Või annab veebis allkirja hiite kaitseks. Hiierahvas on 21. sajandi teisel kümnendil oma juuri taasavastamas.

Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Mardi- ja kadrisandid
2. Simpel Session
3. Hiied

Vanad olijad
4. „Teeme ära” maailmakoristuse talgud – 8,5% häältest eelmises voorus
5. Sajakroonine – 9,2%
6. Künnivõistlus – 9,3%
7. Rahvaraamatukogu – 10,7%
8. Külaliikumine Kodukant – 11,2%
9. Peterburi Jaani kiriku renoveerimine – 14,3%
10. Looduskaamerad – 20,7%

Hääletamine
Hääletada saab internetis www.epl.ee viimase Eesti asja loo juures, kust leiate hääletusmasina.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid