Konkreetselt sellise kuluartiklina seda eelarvest muidugi välja ei loe. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et parlament suurendas välisministeeriumi eraldisi ligi 10 protsenti, täpsemalt 945 000 euro võrra ja eraldised on mõeldud nii rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks, arengu- ja humanitaarabile eraldatavateks kuludeks kui ka euroopalikke väärtusi toetavatele projektidele. „Kas nendest eraldistest hakatakse kunagi toetama DASA-t või mitte, sõltub juba välisministeeriumist ja välisministrist,” lisas Sester.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste täpsustas, et 900 000 on eraldatud 2012. aastaks demokraatia edendamise toetuseks välisministeeriumi eelarves ja kui DASA-sid ei sünni, jääb see raha eelarves kasutamata või saab seda kasutada demokraatiaprojektideks teistes riikides. „Aga kuna eelnõu anti menetlusse konsensusega, ei ole alust arvata, et seadusemuudatused jäävad vastu võtmata. Igal aastal vaadatakse summa eelarve kontekstis eraldi läbi, mingeid kaugemale ulatuvaid kokkuleppeid tehtud ei ole,” selgitas Maruste. Ta lisas, et kui seadus jõustub poole aasta pealt, siis kasutatakse ka pool rahast.

Täielik üksmeel

Nii koalitsioon kui ka opositsioon on selle eelnõu puhul igatahes täiesti üksmeelsed ja peavad seda äärmiselt vajalikuks. Kummaliseks ei pea keegi ka seda, et raha on juba olemas, kuigi DASA-sid veel mitte. Küll on aga kummaline, et oma nime all on valmis Eesti Päevalehega DASA-dest kõnelema vaid üksikud.

Sotside fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et mõistab avalikkuse pahameelt. „Eks üldise suhtumise alus on üldine ebausk erakondadesse. Saan aru, et eelnõu aruteluks on ebasobiv aeg, sest usaldus erakondade vastu on IRL-i tõttu kukkunud, aga sobivamat aega otsima hakata on ka väga keeruline,” nentis Nestor. Ta viitas, et ka praegu on erakondade kõrval tegutsevad MTÜ-d või sihtasutused olemas, kuid puudub regulatsioon, mida nad võivad teha ja mida mitte ning kust raha saada.

Üks kauane Reformierakonna poliitik viitas, et parteid on kaotanud mõtlemisvõime ja selle tõttu on selliseid erakondade juures olevaid think tank’i tüüpi asutusi (mõttekeskusi – toim), kes mõtleksid laiemalt kui pelgalt valimised ja valitsusprogrammi elluviimine, Eestile väga vaja. „Riskikoht on, et seda raha ümber ei kanditaks, aga olen kindel, et eelnõu sätestab kõik selle ära,” ütles poliitik. Tema hinnangul võiks DASA-s kasutada ära ka neid tugevaid poliitikuid, kes on valimistsüklist kas kõrvale või välja jäänud – et nad riigile edaspidi kaduma ei läheks.

Keskfraktsiooni liikme Enn Eesmaa sõnutsi on oluline ka see, et DASA-de teke annab võimaluse tehtut analüüsida ja teatud määral ajalugu üles tähendada. „Usun, et umbusk ühiskonnas kahaneb niipea, kui DASA-d on loodud ja oma tegevust alustanud,” ütles Eesmaa.

Maruste rõhutas veel kord, et erakondade ja sihtasutuste rahakotid tuleb algusest peale rangelt lahus hoida ning need ei tohi mingil moel kattuda. Ta viitas ka, et erakondade ja sihtasutuste tegevuste eesmärgid on täiesti erinevad, neid ei saa täita teineteise arvel. „Sihtasutused ei tohi teha valimiskampaaniat, ometi on võistlev valimiskampaania demokraatia oluline osa. Erakondadelt ei saa keegi eeldada, et nad peaksid huvi tundma näiteks Moldova noorte poliitikute demokraatiaalase harimise pärast”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid