Katse õnnestus: Tallinn saadab õpetajaabid ka teistesse koolidesse
1. jaanuarist kadusid Tallinnast reisisaatjad, kuid linna eelarves on juba eraldatud raha uute sotsiaaltöökohtade jaoks. Möödunud aasta oktoobris Sikupilli keskkoolis algatatud põhikooli õpetajaabide projekt on kooli ja ametnike sõnul osutunud edukaks: miinimumpalgaliste lepingud pikendati järgmise aasta lõpuni ja peale selle luuakse veel 35 töökohta. „Sikupilli loodud töökohad on kõigile kasulikud ja loodame, et nende kogemust kasutades leiavad ka teised koolid oma ridadesse kiiresti sobivad inimesed,” ütles Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink.
Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel selgitas, et õpetajaabid kergendavad õpetajate koormust ja on õpilastele toeks. Peale selle annab töö direktori hinnangul töötuile võimaluse saada aimu õpetajatöö praktilisest poolest. „Ei ole palju aega möödas sellest, kui Tallinna ülikoolist läks aasta peale õpetajaiks pelgalt 10–12 õppinut, mis on ju tohutu rahade tuulde loopimine,” meenutas ta.
Anonüümseks jääda soovinud õpetajaabi rääkis Eesti Päevalehele, et ajutise tööna on sellisel moel lastega tegelemine hingekosutav, kuid vähe motiveeriv palk ja staatus võib põhjustada töötajate sagedase vahetumise, muutes kooli läbikäiguhooviks. Omaette mõju on sellel õpilastele, kes peavad uue tööväega sageli harjuma.
Koolid tahavad kompetentsust
Mõnigi Tallinna kool näeb loodavates sotsiaaltöökohtades võimalust, mida soovitakse rakendada ka oma koolis. „Usun, et õpetajate abide ja muu tugipersonali olemasolu koolis on vajalik,” ütles Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi. „Kõik oleneb aga muidugi sellest, millise tausta ja hoiakutega on inimene.”
Teiste Eesti Päevalehega suhelnud koolijuhtide arvates võib probleemiks osutuda kvalifitseeritud töötajate puudus. Alternatiivina kasutab näiteks Lasnamäe üldgümnaasium pensionile jäänud pedagooge, kes on juba koolieluga kursis.
Ideele on täiesti vastu Gustav Adolfi gümnaasium, kus ei peeta seda projekti koolide jaoks mõistlikuks. „Õpetamine ja kasvatamine on niivõrd kaugeleulatuva tagajärjega protsess, et siin ei tohiks kasutada loosunglikke tegevusi ega hooajatööd, igal koolil peaks olema piisavalt väärikust, et ise hakkama saada,” oli koolijuht Hendrik Agur veendunud. Taotlust esitamast loobub ka Tallinna prantsuse lütseum, andes võimaluse teistele koolidele, kus abilisi kindla peale rohkem vajatakse.
Seevastu Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe, kelle arvates ei pea sellel tööl sugugi olema kõrgelt haritud pedagoog, vaid lihtsalt tore inimene, on juba haridusametile taotluse esitanud. „Selliseid inimesi, kes aitaksid mõnel algklassilapsel tunnis vihiku õigest kohast lahti teha või kuulaksid vahetunnis laste vadistamist, oleks väga vaja,” sõnas ta.
Projekti näol on tegemist Tallinna linna teise abipaketi 2011–2012 toetusmeetmega, mida rahastatakse Tallinna linna eelarvest ainult Tallinna linna koolides.
Tööd saab ligi 1000 inimest
Tänavune sotsiaalsete töökohtade loomise toetus on eelmise aastaga samas mahus: 2,8 miljonit eurot. Aasta jooksul saavad linna ettevõtetes, asutustes ja eraettevõtetes tööd ligi 1000 inimest.
Linnale kuuluvates transpordiettevõtetes on planeeritud sada töökohta busside sõitjateruumi, peatuste ja trammiteede koristajatele. Heakorratöötajate kohad on loodud eri linnaosades ning Kadrioru pargis, botaanikaaias ja kalmistutel. Paarkümmend hooldustöötajate assistentide ja abitöötajate kohta on sotsiaalkeskustes.
Praegu on tööbüroo kaudu võimalik kandideerida 130 vabale sotsiaalsele töökohale, mille kuutasu on miinimumpalk ehk 290 eurot.
