Lobsang Sangay: Et oleks rahu meie maailmas!
Austatud peaminister, avaldan teile ja teistele tiibetlastele kaastunnet Tiibetis poliitilise ja religioosse tagakiusamise ning genotsiidi tagajärjel hukkunud inimeste pärast. Avaldan sügavas õuduses erilist kaastunnet ennast viimasel ajal Hiina võimude surve all meeleheitliku protesti märgina end elusalt põlema süüdanud tiibetlaste Lobsang Phuntsoki, Tsewang Norbu, Lobsang Kalsangi, Lobsang Kunchoki, Kelsang Wangchucki, Khayangi, Choepheli, Tapey, Norbu Damdruli, Tenzin Wangmo, Dawa Tseringi, Palden Choetso, Tenzin Phuntsoki, Tennyi, Tsultrimi, Sonam Wangyali, Losang Jamyangi, Damchoe, Lobsang Gyatso, Tenzin Choedroni, Sonam Rabyangi ja Rinzin Dorje pärast.
Ma tänan teid.
Dr. Lobsang Sangay, olete nüüdseks olnud Tiibeti Keskadministratsiooni ehk eksiilvalitsuse demokraatlikult valitud peaminister mõnisada päeva. Palun öelge mulle lihtsalt, nagu inimene inimesele - mis tunne on? Kas kujutasite kandideerides seda töökoormust endale sarnaselt ette?
Hmm... Ilmselgelt ma teadsin, et see saab olema raske töö, sest tegemist on Tiibeti vabadusvõitlusega. Ja sõna „võitlus“ võtab asja kokku - see on võitlus, eks ole? Pean ka ütlema, et praegune, 14. kašag* on tõenäoliselt olnud kõige toimekam kašag - vähemalt nendel esimestel neljal kuul, võrreldes varasemate kašagitega.
Nagu te mainiste, palju asju on juhtunud, nii palju enesesüütamisi, usuliidrite tippkohtumine... ja palju muid tähtsaid ja olulisi sündmusi. Seega - kas ma arvasin, et säärased asjad võivad juhtuda? Ma ei arvanud seda. Kas ma arvasin, et Tema Pühadus dalai-laama annab üle kogu oma poliitilise võimu?
Ma ei arvanud seda. Kuid ma ei saa kurta, kuna ma võitlesin selle ametikoha eest. Teiseks, ma olen tiibetlane, ja tiibetlane peab võtma vastutuse Tiibeti ees. Seega, ma ei oodanud seda kõike, kuigi samas arvestasin, et see töö saab olema raske, ja ma pean seda tegema ning ma annan seda tehes endas parima ja olen pühendunud Tiibeti inimeste esindamisele ja nende püüdluste peegeldamisele.
Tänan teid! Tiibeti kultuur ja budism on lahutamatud. Olen ka teie käel näinud palvehelmeid. Kas ja millist budistlikku praktikat teie igapäevaselt teete? Kui palju budism teid aitab?
Nagu te näete, on usuasjus siin muutus toimunud. Tema Pühadus, nagu te teate, on laama**, ja eelmine kalon tripa*** - Samdhong Rinpoche, on samuti laama. Ja mina juhtun olema tavaline inimene. Seega, ma arvan, et nende jaoks oli budismil juhtiv roll. Budism juhib neid, kuna nad on andnud (munga) tõotused. Kuid minu jaoks... mina ei ole tõotusi andnud, seega ei juhi budism oma olemuses mind nii nagu neid. Kuid ma olen tiibetlane, mis tähendab, et ma olen samas ka budist.
Ja ma võtan budismi üsna tõsiselt. Ja mul on mala'd**** ning oma igapäevaste toimetuste seas loen ma aegajalt mantraid. Seega, ma ... Ma soovin, et mul oleks päevakavas eraldi aega palvete, kummarduste ja muu sellise jaoks. Kuid mul ei ole, sest nagu ma juba ütlesin - minu töö on suur ajaröövel. Kuid oma toimetuste vahel annan ma budistlikku praktikat tehes endast parima. Ning ma käin budistlikel õpetustel, ma käin kloostrites, ja minu on sügav austus budistlike õpetlaste, õpetajate ja munkade vastu, jah.
Thuje che!***** Dr. Lobsang Sangay, mina ei looda Tiibeti vabanemisel eriti palju riikide valitsustele. Arvan, et valitsuste üldisest, süsteemsest iseloomust tulenevad poliitilised huvid ja ärihuvid ei pane neid Tiibeti küsimuses eriti aktiivselt tegutsema. Seetõttu näen Tiibeti Keskadministratsiooni, Tiibeti NGOde ja tiibetlaste toetajate rolli veelgi rohkem aktiivsete infojagajatena avalikkusele. Usun, et tegelikud muutused algavad hoopis seespool, Hiinas ja Tiibeti territooriumil ja et väljaspoolt saab kaasa aidata vaid infojagamisega ja lakkamatu tähelepanu juhtimisega probleemidele Hiinas ja Tiibetis. Kuid Hiina lobby-ga on raske võistelda. Millisena näete teie nn vaba maailma kodanike võimalusi Tiibeti olukorra paranemisele kaasaaitamisel?
Vabaduse universaalsus - see on tänapäevaks välja kujunenud. Mõned õpetlased rääkisid varem, et islam ja demokraatia ei ole ühilduvad. Aga Araabia Kevad on teinud väga selgeks, et islam ja demokraatia on kokkusobivad. Ja ka Balti riigid on väga hea näide, sest kuni teatud ajani, isegi kuni kaheksakümnendate aastate lõpuni, ei arvanud keegi, et Balti riigid võiksid saada vabaks. Mulle meenub, et küsisin selle kohta ühelt oma Eesti sõbrannalt ning ...nojah, mina küsisin: „Kas te uskusite, et Balti riigid võiksid saada vabaks?“ Ja tema ütles: „Tjaah, oma peades mitte, kuid oma südames - jah!“
Seega, on tõestatud, et vabadus on universaalne. Nõukogude Liidu kokkukukkumisest kuni Araabia Kevadeni, kuni värviliste revolutsioonideni - see on tõestatud. Seega, inimesed üle maailma peaksid vaatlema Tiibetit nagu osa sellest ühisest liikumisest, osa sellestsamast vabadusliikumisest, kus vabadus oleks põhiõigus ka tiibetlastele ja meil peaks sellele õigus olema.
Samuti peaksid valitsused üle maailma nägema Tiibeti keskadministratsiooni****** demokraatliku valitsusena, kuna inimesed kolmekümnes riigis osalesid, hääletasid ja valisid mind oma demokraatlikuks juhiks, mis tähendab, et minul on demokraatlik mandaat. Mitte ühelgi Hiina poolt määratud juhil Tiibetis ei ole demokraatlikku mandaati, kuid minul on see olemas. Sellele kõigele tuginedes peaks rahvusvaheline kogukond toetama Tiibetit ja Tiibeti inimesi.
Dr. Sangay, teie olete „Harvardi poiss“, globaalse haarde ja vaatega mees ning minu silme jaoks paljudes punktides kuidagi väga sarnane ühe teise budistliku valitsuse peaministriga, Bhutani kuningriigi peaministri Jigmi Y. Thinley'ga, kes pöörab muuseas palju tähelepanu ka globaalsetele keskkonnaprobleemidele. Sõitsin mõned päevad tagasi Bangalorest siia Dharamsala mägilinna Tema Pühaduse dalai-laama õpetustele. Ööbussis istusime kõrvuti koos Drepungi kloostri munga Dorje Tseringiga. „Mu kopsud valutavad,“ ütlesin mina Dorjele. „See saaste läheb iga aastaga hullemaks,“ ohkas Dorje. „Silmad kipitavad,“ ütlesin mina mõne aja pärast. „Ma tõesti kardan, et me tapame planeedi;“vastas munk ja paotas kardinat: „Kas näed?“ „Ma ei näe midagi,“ ütlesin. Naersime kibedalt. Kõikjal oli vaid sudu, lärm ja mürgised heitgaasid. Teie töökoht asub Indias, siin on paljude pagulastiibetlaste kodu. India asub ka minu koduga samal planeedil. Jättes praegu kõrvale teised suured saastavad tööstusriigid, nagu näiteks Hiina ja USA, siis kas ja kui palju on teil võimalik mõjutada India valitsust ja India inimesi selle probleemi tõsidust rohkem teadvustama? Kas me tõesti tapamegi oma planeedi?
Globaalselt, jah ... keskkonnareostus, veesaaste, õhusaaste, mürareostus, igasugused reostuse liigid, ja nüüd ka see globaalse soojenemise probleem, kliimamuutus. Ja Tiibet on samuti ka maailmakeskkonna keskus, kuna kümme suurimat jõge voolab just Tiibetist erinevatesse Aasia osadesse. Ja Aasia jõed annavad, eksole... toidavad 47% maailma elanikkonnast: Indias, Hiinas, Bangaldeshis, Pakistanis. See on eluliselt oluline!
Samuti on Tiibetis maailma suuruselt kolmas jäävaru, peale Artikat ja Antarktikat - see on samuti eluliselt tähtis. Seega, globaalse keskkonna jaoks on Tiibet väga-väga tähtis. Kahjuks ei tule maailm, rahvusvaheline kogukond selle probleemiga vajaliku kiirusega kaasa, nii kiirelt ja jõuliselt nagu vaja oleks. Ma usun ja loodan, et maailma inimesed siiski näevad, et keskkond on väga oluline teema. Muidugi on ka budistlikust vaatepunktist säästev areng, keskkonnasõbralik areng väga tähtis.
Räägin teile nüüd ühe loo. Küllap teate, et peale viimast Tema Pühaduse dalai-laama visiiti Eestisse, minu kodumaale, ilmus meie riigi suurima päevalehe vahel Hiina Rahvavabariigi 16-leheküljeline propagandaleht, mis nägi veidral kombel välja nagu Eesti ajalehe eriväljaanne, aga mitte kui ostetud reklaam. Lisaks muidugi keeldus Hiina valitsus mõnda aega Eesti poliitikuid ja teadlasi oma riiki lubamast. Eestlased pigem irvitasid viisadest keeldumise peale, kuid olid selle ajaleheafääri pärast väga nördinud. Tekkis skandaal, Eesti- ja välismeedia käratses. Siis, mõni aeg hiljem, ilmus sama lehe vahel 65 000-lises tiraažis Tiibeti Keskadministratsiooni, teie valitsuse, ametlik ajaleht, mille nimi on Tiibeti Hääl. See oli minu teada esimene kord, kus CTA ametlik ajaleht on ilmunud välismaal sellises tiraažis ja suurima päevalehega koos. Ja siis juhtus midagi veidrat. Mitte ükski Eesti meediakanal, raadiokanal, ajaleht või telekanal ei kajastanud ajalehe ilmumist. Naaberriigi Läti uudisteportaalides ilmus kaks uudist Tiibeti Keskadministratsiooni ajalehe ilmumise kohta, kuid usute või mitte - need uudised kadusid sealt vähem kui kümne minutiga, ja jäljetult! Olen ajalehesse puutuvaga hästi kursis, kuna juhuslikult olen selle lehe peatoimetaja. Teie aga kirjutasite ajalehe esiküljele arvamusloo. Niisiis, tekkis äärmiselt kummaline, fenomenaalne olukord - lehte saatis absoluutne vaikus. Kuid Eesti on väikene riik. Möödus veel kuu ning hakkas levima kuulujutt, kuidas üks Eesti välisministeeriumi töötaja oli hoobelnud, et tema senine suurim tööalane saavutus on Tiibeti ajalehe ilmumise summutamine. Sündmuste veidras valguses, ja teades, et Eesti välisministeeriumi Ida osakond on vägagi hiinameelne, ma ei pea seda kuuldust väljamõeldiseks. Öelge mulle, miks Tiibeti lehe ilmumist ühel väidetavalt vabal ja demokraatlikul maal on vaja summutada?
Ma ei tea selle juhtumi täpseid üksikasju, kuid usun, et kõnevabadus peab olema universaalne. Sest Eesti ja teised Balti riigid võitlesid ja saavutasid oma vabaduse, tuginedes demokraatlikele põhimõtetele. Peale vabanemist Nõukogude Liidust ning peale nii paljusid aastaid kommunistliku süsteemi all elamist peaks igaüks teadma, et tsensuur ja kõnevabaduse piiramine ei kahjusta mitte ainult eestlasi, vaid kõiki maailma inimesi. Seega, kõnevabadus ja demokraatlikud põhimõtted on üks.
Need on asjad, mille eest eestlased võitlesid, ja mille nad saavutasid. Ja nad peaksid hoidma seda hindamatut aaret, mis neil on. Ning ainus tee, kuidas austada enda poolt saavutatud priiust, on tunnistada ja aidata luua kõnevabadust ka teistele. Seega, Tiibeti küsimuses tervitame me Eesti inimeste ja meedia taipamist, et tiibetlastel okupeeritud Tiibetis puudub kõnevabadus ning seda, et olete probleemi nii palju kajastanud. Sest meie probleem on väga sarnane sellele hädale, mida elas Eesti läbi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel.
Enamus maailma inimesi ei saa tegelikult aru, mida tiibetlased täpselt soovivad. Ma pean silmas - täpsemalt. Keskadministratsiooni poliitika on ju nn Kesktee poliitika - Tiibetile soovitakse autonoomiat Hiina Rahvavabariigi koosseisus, mitte iseseisvust. Räägime õige selle asja lühidalt üle?
Hmm... Tiibeti kogukonnas on olemas grupp, kes seisab Tiibeti iseseisvuse, Hiinast täieliku eraldumise eest. Kuid pragmaatilisusele ja ühisele huvile toetudes seisab Tema Pühadus dalai-laama kesktee-poliitika eest, mis tähendab äärmuste vältimist - iseseisvuse äärmuse või ... teiste äärmuste, kolonialismi vältimist. Niisiis, kesktee-poliitika on Tiibeti tegelik autonoomia Hiina sees, tegelikus autonoomias, Hiina põhiseaduse raamides.
Nõnda saaksid tiibetlased tegeliku autonoomia, kuid nad jääksid Hiina riigi sisse, sealjuures ohustamata Hiina suveräänsust või territoriaalset terviklikkust. Sellisest lahendusest saaks Hiina palju kasu. Sest nii jääks Hiina terviklikuks, tiibetlased aga saaksid kasu autonoomiast - seeläbi oma identiteedi, kultuuri, keele säilitamisest - põhivabadusest. Seega, tegemist on võit-võit lahendusega mõlema poole jaoks.
Millised on teie tunded Hiina tulevikumuutuste asjus? Hiina valitsuses toimub üsna pea muutus...
Muutused toimuvad kõikjal. Nii nagu see läks Nõukogude Liidus, värviliste revolutsioonidega, Araabia Kevades... Niisiis, muutused toimuvad kõikjal ja peavad samamoodi toimuma ka Hiinas. Kuna need toimuvad, seda me ei tea. Kuid see, mida iganes Hiina inimesed soovivad, peegeldub ükskord nii või naa. Ning mis puudutab tiibetlasi, siis teame me, et saavutame oma põhivabadused ühel hetkel niikuinii.
Tänan teid teie aja ja aususe eest. 22. veebruaril tähistasid tiibetlased oma aastavahetust - Losarit. Enamus maailmast oli hiljuti samuti uut aastat tervitamas. Paljud inimesed aga pelgavad maiade kalendri kohaselt saabuvat maailmalõppu. Mina soovin, et maiade ennustus saaks teoks. Et lõppeks hoolimatust, isekust ja ignorantsust tootev maailm ning inimeste mõtlemine muutuks hoolivamaks, kaastundlikumaks. Milline on teie uusaastasoov?
Et see maailm muutuks paremaks maailmaks igaühe jaoks ning et need, kes on vaesed ja allasurutud, saavutaksid rohkem vabadust, saavutaksid rohkem õigusi ja saavutaksid rohkem leevendust. Et ka tiibetlased vastavalt saaksid rohkem vabadust - oma põhiõigust, ja et siin oleks... et oleks rahu meie maailmas.
Thuje che!
Thuje che!
------------
* Kašag - Tiibeti valitsuskabinet (alates 1959. aastast eksiilis)
** Laama - (budistlik) õpetaja
*** Kalon tripa - Tiibeti valitsuskabineti juht (peaminister)
**** Mala - palvehelmed (sanskriti k.)
***** Thuje che! - Tänan! (tiibeti k.)
****** Tiibeti keskadministratsioon (Central Tibetan Administration of His Holiness the Dalai Lama) - Tiibeti eksiilvalitsus, asukohaga Indias Dharamsalas
Avaldame ka intervjuu ingliskeelse originaalversiooni:
“THAT... PEACE BE IN THIS WORLD”
Exclusive interview: Dalai Lama's political successor Dr. Lobsang Sangay - Tibetan Prime Minister in Exile
Roy Strider, author and columnist
roy.strider@amnesty.ee
Honourable Prime Minister, my condolences to you and all other Tibetans for the loss of people killed as a result of political and religious persecution and genocide in Tibet. Horrified, I grieve with you especially for Tibetans Lobsang Phuntsok, Tsewang Norbu, Lobsang Kalsang, Lobsang Kunchok, Kelsang Wangchuck, Khayang, Choephel, Tapey, Norbu Damdrul, Tenzin Wangmo, Dawa Tsering, Palden Choetso, Tenzin Phuntsok, Tennyi, Tsultrim, Sonam Wangyal, Losang Jamyang, Damchoe, Lobsang Gyatso, Tenzin Choedron, Sonam Rabyang and Rinzin Dorje.
Thank you.
Dr Lobsang Sangay, you have been the democratically elected Prime Minister of the Central Tibetan Administration, or government in exile, for few hundred days now. Please tell me simply, as one human being to another – how does it feel? Did you expect this amount of work when you were running for this position?
Hmm... obviously I knew it would be a difficult job, because it is the Tibetan freedom struggle. And the word „struggle“ sums it up – it is a struggle, alright? Having said that, this fourteenth Kashag has been comparatively the busiest, perhaps, Kashag – at least in these first four months, compared to the other Kashag. A lot of things have happened, as you mentioned, so many self-immolations, top religious leaders meeting, you know, and many urgent, critical matters. So, did I think such things would happen? I did not. Did I think His Holiness would devolve all his political power? I did not. But I can't complain because I fought for this position. Number two, I am a Tibetan and a Tibetan has to take responsibility of the Tibet issue. So, I did not expect, yet I expected it, you know - that job will be difficult and I have to do it and I am doing the best I can, and I'm determined to represent and reflect the aspirations of the Tibetan people.
Thank you! Tibetan culture and Buddhism are inseparable. I have seen prayer beads or mala in your hands as well. What is your daily practice of Buddhism, if any? How much does Buddhism help you?
As you can see, in religion there has been a change. His Holiness, you know, is a Lama, and our previous Kalon Tripa - Samdhong Rinpoche, is also a lama. And I happen to be a lay person. So, for them, I think, the religion in Buddhism guides them. Buddhism guides them because they have taken vows. As for me, I have not taken vows, so Buddhism does not guide me per se, like them. Having said that, I am a Tibetan, which means I am Buddhist as well. And I take Buddhism quite seriously. And I have malas and on a daily basis I recite mantras from time to time. And sometimes it's just a habit do have a mala and take it out and start, you know, playing with mala. So I ... I wish I could have a daily regiment of prayers, prostrations, things like that. I don't. Because as I said, this job - it is very time consuming. But in between I do the best I can. And I do attend religious teachings, I do go to monasteries and I have lot of respect for Buddhist scholars and lamas and monks, yes.
Thuje che!* Dr Lobsang Sangay, I have very little confidence in the governments of countries when it comes to setting Tibet free. I think that political and business interests arising from the general, systematic nature of the governments discourage their activities in the question of Tibet. That is why the role of the Central Tibetan Administration, Tibetan NGOs and the Tibetans' supporters in spreading the information seems even more important. I believe that real changes originate in the inside, in the Chinese and Tibetan territory, and that the outside world can only do their part in spreading the word and continuously drawing attention to the problems in China and Tibet. But it is difficult to compete with the Chinese lobbying. In your opinion, what are the possibilities of the citizens of the so-called free world in helping to improve the situation of Tibet?
Universality of freedom, it is established now. Some scholars used to say that Islam and democracy are not compatible. But The Arab Spring has made very clear that Islam and democracy are compatible. And Baltic states are also very good examples because at one time even till late eighties, no-one thought that Baltic states could be free. Because I remember asking some Estonian friends and they said ...
Well, I said: „Did you believe that Baltic states could be free?“ And she said: „Well... in our head - no, in our heart - yes.“
So, it is proven that freedom is universal. From the collapse of Soviet Union to Arab Spring to Colour Revolutions, it is proven. So people around the world should also look at Tibet as one part of the movement, the same part of the movement, of freedom being a basic right of the Tibetan people and we should be entitled to it. And the governments around the world should also see Tibetan Administration as a democratic administration because people in thirty countries participated, voted, and elected me as the political leader which means I have the democratic mandate. None of the Chinese leaders in Tibet have democratic mandate, but I have it. So based on that, the international community should support Tibet and Tibetan people.
Dr Sangay, you are a “Harvard boy”, a man with a global grasp and world view, and for me, in many ways very similar to another Buddhist government's Prime Minister. I mean the Prime Minister of the Kingdom of Bhutan, Jigmi Y. Thinley, who also pays a lot of attention to global environmental problems. A few days ago I was travelling to this mountain town of Dharamsala from Bangalore to attend the teachings of His Holiness the Dalai Lama. In the night bus, I was sitting next to Dorje Tsering, a monk from the monastery of Drepung. “My lungs are aching,” I told Dorje. “This pollution is getting worse every year,” he sighed.“My eyes are burning,” I said after a while. “I really fear that we are killing this planet,” replied the monk and opened the curtains, “Do you see?”
“I cannot see anything,” I said. We laughed bitterly. There was just smog everywhere, noise and poisonous fumes. Your office is in India, the home of many Tibetans in exile. India is on the same planet as my home. Leaving aside the other big polluting industrial countries such as China and the USA for example, to what extent (if at all) is it possible for you to influence the Indian government and people so that they would become more aware of the severity of this problem? Are we indeed killing our planet?
Globally, yes – environmental pollution, water pollution, air pollution, noise pollution, all kinds of pollution and now this issue of global warming, climate change. And Tibet is also central to the global environment, because ten major rivers flow from Tibet to various parts of Asia. And the rivers of Asia provide, you know, feed, about 47% of the world population: India, China, Bangladesh, Pakistan. So vitally important! And also Tibet has the third largest reserve of ice, after the Antarctic and Arctic, so it's also vitally important. So, for the global environment, Tibet is very-very important. Unfortunately the world, the international community, is not coming around as rapidly, as fast and as strongly as they should. And I wish and I hope that the international community will see that environment is very important and from the Buddhist point of view – sustainable development, environment-friendly development is very important.
I will now tell you a story. You probably know that after the last time His Holiness the Dalai Lama visited Estonia, my homeland, our country's biggest daily newspaper published a 16 page propaganda paper of the People's Republic of China that oddly enough looked like the special issue of an Estonian newspaper, and not a paid advertising. In addition to that, the Chinese government naturally refused to admit Estonian politicians and scientists into the country for some time. The Estonians grinned at the visa refusal but were most resentful about the whole newspaper affair. A scandal broke out, the Estonian as well as foreign media responded noisily. A while later an official newspaper of the Central Tibetan Administration, your government, was published as a supplement of the same daily paper. With a circulation of 65,000, the issue was called the Voice of Tibet. This is the first time, to my knowledge, that an official newspaper of the CTA was published abroad with such circulation and as the supplement of a major newspaper.
And then something odd happened. Not one Estonian media channel, newspaper, radio or TV channel broadcast the publishing of the of the newspaper. The neighbouring Latvian news portals featured two stories on the CTA newspaper but believe it or not – those news vanished without a trace in less than ten minutes! I know the subject thoroughly since I happen to be the newspaper's editor-in-chief. You wrote the newspaper's first page opinion column. Thus an extremely strange situation came about, extraordinary even – the newspaper was accompanied by absolute silence. But Estonia is a small country. A month passed, and rumour spread about an employee of the Estonian Ministry of Foreign Affairs who boasted about their biggest work achievement being the hushing up of a Tibetan newspaper's publication. In the light of the events, knowing that the Eastern department of the Estonian Ministry of Foreign Affairs is very China-minded, I do not think this rumour is a fabrication. Please tell me why is it necessary to hush up the publication of a Tibetan newspaper in a reportedly free and democratic country?
I don't know the exact details of the case, but I do believe that freedom of speech has to be universal. Because Estonia and the Baltic states fought for and gained their freedom, based on democratic principles. After they freed themselves from the Soviet Union and for so many years, when they were under the Communist system, one ought to know that censorship and the denial of free speech harms not just Estonians but also people anywhere in the World. So, free speech and democratic principles are the one, are the issues that the Estonians fought for, and gained. And they should preserve it as a precious gift that they have. And the only way for respecting the freedom that they have gained is to recognize and provide a free speech to others as well. So in the case of Tibet we welcome the Estonian people and Estonian media recognizing the denial of free speech for the Tibetan people inside Tibet and to give as much coverage to the issue. Because our issue is very similar to what Estonia faced in seventies and eighties.
Most of the world's people do not really understand what is it exactly that the Tibetans want. As exactly as possible, I mean. The policy of the Central Administration is the Middle-Way Approach: an autonomy within the People's Republic of China is desired, not independence. Why don't we give people a short explanation on the topic?
Umm... there is a group within the Tibetan society which advocates independence, complete separation from China. But based on pragmatism and mutual interest, His Holiness the Dalai Lama advocates the Middle-Way which means devoid of extremes – extremes of independence or ... other extremes of, you know, colonialism. So the Middle-Way is a genuine autonomy within China, within the genuine autonomy, within the framework of the Chinese constitution. So the Tibetans get the genuine autonomy, but they will be within China, thereby not challenging China's sovereignty or territorial integrity. So that way China gains a lot from it. Because China will remain intact, Tibetans will gain by having autonomy, thereby having the own identity, culture, language - basic freedom. So, it's a win-win proposition for both sides.
How do you feel about future changes in China? Chinese government is going to change quite soon...
The changes are happening everywhere. Like the Soviet Union, Colour Revolution, now the Arab Spring, you know... So changes are happening everywhere and changes are bound to come in China as well. When it will come, we don't know. But whatever the Chinese people want, eventually will be reflected one way or another. And as far as the Tibetans are concerned also, we know and we will gain our basic freedom eventually.
Thank you for your time and honesty. On Feb 22, the Tibetans started celebrating their New Year's Eve – Losar. Most of the world, however, was about to greet the new year recently. Many people fear the end of the world that is said to arrive according to the Mayan calender. I wish for the Mayas' prophecy to become true. I wish for the world of carelessness, selfishness and ignorance to end and for people's thinking to become more caring and sympathetic. What is your New Year's wish?
That this world would be a better world for everybody, and those who are poor and downtrodden would gain more freedom, gain more rights and gain more comfort. Accordingly, that the Tibetans would also gain more freedom as their basic right and there'd be... peace be in this world.
Thuje che!*
Thuje che!
* Thank you! (in Tibetan)
