„Uut ERM-i keskust on vaja,” kinnitas Reinsalu. „Mulle aga ei meeldi tagurpidi loogika, kus enne kui kohustusi võetakse, ei vaadata, et see raha olemas oleks.” Tema sõnul on sellest kahju. „Kui ERM-i projekt oleks tehtud kaheetapilisena ja esimese etapi üldmaksumus oleks olnud alla 50 miljoni euro, siis oleksime eurorahaga ERM-i hoone ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta saanud valmis teha ja sel aastal oleks saanud muuseumi esimese etapi eurorahaga juba avada. Seetõttu tahaksin ma saada ka veenvaid selgitusi, kas ja milliseid tulevasi eurovahendite kasutamise alternatiive saaks ERM-i tarbeks kasutada,” ütles Reinsalu. Eesti majanduslik seisund pole edenenud valitsuse soovide kohaselt. Rahandusministeeriumi andmeil sai riik tänavu jaanuaris umbes 50 miljonit eurot ehk üheksa protsenti vähem tulusid kui aasta tagasi. Mulluse jaanuariga võrreldes aga kasvasid riigi kulud üle kuue miljoni euro ehk 1,3 protsenti. Reinsalu sõnul tuleb enne ERM-i rahastamise otsustamist ära oodata rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos – „et kõik riigi võetavad kogukulud ei seaks ohtu eelarve tasakaalu”.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega