TÄISMAHUS: Ene Ergma: õpetajate probleemiks on õpilaste õigused
Olete riigikogu esimees olnud ühe pisikese vahega isegi kauem, kui peaminister Andrus Ansip on oma koha peal olnud…
Ma arvan küll, jah.
Ansip rääkis vabariigi aastapäeva eel oma kõnes väsimusest ja lubas, et tema enam järgmisel korral valitsust ei moodusta. Millal teie ütlete, et olete väsinud ja järgmine kord enam ei kandideeri?
Mina olen ju ainult 17-aastane. Peaminister on minuga võrreldes väga vana.
Amet ei ole siis veel ära tüüdanud?
Ei ole veel, kuigi täna tean palju asju tunduvalt rohkem. Kui ma 2003 riigikokku tulin, siis see oli absoluutselt uus keskkond. Minu jaoks oli ehk kõige raskem, et mul puudus poliitiline mälu. Nüüd on mul mälu olemas.
Sel nädalal valitakse teid jälle aastaks riigikogu esimeheks. Ehk räägite siis, mida te olete suutnud riigikogu heaks siin majas ära teha.
Näiteks riigikogu liikme staatuse seaduse, kus anti naistele võimalus pärast lapse sünnitamist naasta riigikokku. Ja elu on elu, nüüd võib riigikogu liige näiteks haigestumise korral võtta kolm kuud vabaks ja saab siis tagasi tulla. Tookord näiteks me arvasime ka, et oleks kasulik sisse tuua riigikogulaste abid. Kuid sellest ideest loobusime kriisi ajal, kuna kulutuste suurendamist ei saa lubada.
Aga mis te põhimõtteliselt nendest abidest arvate?
Vaadake, minu ja riigikogu liikme vahel on erinevus, kuna mul on abilised ja kindlasti oskab mind paljudes asjades aidata riigikogu kantselei. Aga kui sa oled riigikogu liige ja tahad tegutseda erinevates valdkondades, oma arvamust omada, on vaja, et inimesed valmistaksid ette materjale. Ja võib-olla see teema kunagi tuleb üles. Mulle on isegi president Toomas Hendrik Ilves öelnud, et tema väga toetaks seda mõtet.
Minu meelest oleksid abid väga vajalikud.
Aga ma ütlen ausalt, et meil on praegu palju rohkem erinevaid küsimusi, mida on vaja lahendada. Paljude asjadega on nii, et selleks peab ka ühiskond valmis olema.
Ütlete, et paljude muude asjadega oleks vaja tegeleda. Vaatasin natuke ajas tagasi ja iga kord teie tagasivalimise ajal nenditakse, et riigikogu maine on päris hull. Miks selles vallas mitte midagi ei muutu?
No küsimus on selles, kuidas mainet hinnata. Tehakse arvamusküsitlusi. On üks küsitlus, mida tehakse veebis. Mina seda väga ei usalda. On arvamusküsitlus, mida tehakse Euroopa tasemel, ja seal oleme nii keskmike tasemel.
Üks minu kõrval istuja ütles kunagi, et me teeme 24 tundi päevas tööd. Mina olen öelnud, et kui tuleme siia majja, siis peame meeles pidama, et oleme 24 tundi selle maja liige. Ei saa teha nii, et õhtul kell viis lõpetan töö ja unustan, et olen riigikogu liige. Olla riigikogu liige, see tähendab, et oled kogu aeg kellegi silma all. Ja tänapäeval on võimalus olla silma all väga suur, sest igaühel on taskus mobiil, millega on võimalik lihtsalt olukorda fikseerida jne.
Mõned asjad on ehk paremaks läinud. Just hiljuti on olnud kaks näidet, kus olete nõudnud enda ja riigikogu vastu suurema austuse ülesnäitamist. Näiteks teie kiri valitsusele kobareelnõude esitamise lõpetamise kohta. Ja vabariigi aastapäeval saavutasite selle, et vabariigi president ei tõmbaks Tartu tähetornist riigilippu alla...
Teate, olen sügavalt veendunud, et Pika Hermanni torn ja lipp on kõigile eestlastele sügava sümboolse tähendusega. Ma olen kaheksa aastat siin olnud iga 24. veebruari hommikul ja teate, kui meeldiv on näha, et ükskõik kui külm on, tulevad inimesed lastega siia. Kui me sel hommikul hakkame tegema paralleelselt täpselt samasuguseid üritusi, siis me lahjendame traditsioone. See on minu veendumus.
Kui teid valiti aasta tagasi esimehe toolile, ütlesite oma kõnes, et „tuleb kuulata kõiki, kes saavad ja tahavad oma teadmiste ja kogemustega Eestile abiks olla”. Aga nii pole läinud, ühiskond möllab ja nõuab hoopis ärakuulamist.
Ma isegi ütleks, et õpetajate streigist saan ma aru. Hariduse probleemid on kuhjunud mitmete aastatega. Ja see pole ainult palgaküsimus. See on ka õpetajate väga suur koormus, mis on seotud sellega, et õpetaja ei pea olema ainult õpetaja, vaid lahendama ka sotsiaalküsimusi.
Koolisüsteemis on üks asi, millest olen rääkinud ka paljude õpetajatega. Siin on tekkinud mingisugune nihe, vaadake, õpilastele on antud ikka väga palju õigusi, aga nad ei suuda aru saada, et neil on ka kohustusi. Me teame juhtumeid, kus kooliõpilane on käitunud õpetaja suhtes halvasti.
See on suur probleem?
Jah, ka see on suur probleem. Paljud õpetajad on mulle seda rääkinud. Vaadake, koolidesse tulevad sisse ka laste kodused sotsiaalsed probleemid. Oleme jõudnud keerulise puntra juurde.
Siin oleme puntras ega tea, kes mida peaks tegema. Kuid vahel ilmuvad riigikogus välja sellised imelikud, justkui mustast august pärinevad eelnõud…
Mustast august ei tule midagi! Ärge minule mustast august rääkige, sealt ei tule midagi. Meil on aktiivne minister, kes hariduselu küsimustega tegeleb.
Nii, aga kust tuli siis äkki õiguskomisjoni eelnõu, mis tahab ära kaotada pooltevahelisel kokkuleppel või omal soovil lahkujate hüvitise? Kas seda poleks ikka valitsus pidanud tooma koos eelarve arvutustega?
Nüüd esitate küsimuse, kuhu minu pärusmaa ei jõua. Seaduste algatamise õigus on antud valitsusele, fraktsioonile, komisjonile ja eraldi riigikogu liikmele. Juhatus ei saa ühelgi määral öelda, mida te teete. Kui nad on selle ära teinud, siis võtavad nad ka vastutuse. Juhatusel on õigus eelnõu tagasi lükata vaid normitehnilistel põhjustel.
Kui te algatusi kontrollida ei saa, siis riigikogu esimehe toolis saate ikkagi arutelu suunata..
Esimehe toolilt saalis ei saa ma midagi suunata ja seda, et mina sekkuksin riigikogu esimehena komisjoni töösse, ei pea ma õigeks.
Kui peaminister rääkis teie juhatatud istungi ajal seemnetest ja fooliummütsidest, siis te ei öelnud midagi. Kui järgmisel korral peaminister asus ühe austatud riigikogu liikme jume kohta midagi vihjama, siis teie kolleeg, aseesimees Jüri Ratas ütles kohe: oot-oot, nii ei peaks?!
Seal ma olin natuke üllatunud selle mõttevälgatuse peale. Mulle tuli ootamatult, et ACTA tegi peaministri niivõrd aktiivseks. Aga ta vahetevahel räägib niisugustes kunstilistes väljendites. Tavaliselt on härra Ansip küllaltki rahulik ja räägib korrektselt.
Mis puudutas Jüri Ratast, siis isiklikku välimust pole küll mõtet riigikogu toolist üksteisele kommenteerida. See oli küsimusest väga kaugel. 1
