Mure saali täitumusega
Liis Viira teosed olid kuulajale vastutulelikumad – erinevus Nørgårdist oli igal juhul väga ilmne. „Liblikapüüdjad” järgis impressionistlikku joont ja andis tabavalt edasi päikesevalgusest joobnud suvepäeva meeleolu, värskelt valminud „Liivaterade raamat” aga astus sümbolismi varjulisi tähendusrikkaid radu ning oli vormiliselt selgem ja kontrastiderikas. Huvitavad olid mõlemad. Küll aga oli kontserdil probleeme saali täitumusega – rõdudel haigutas tühjus, põrandapinnast oli kaetud vähem kui kolmandik. See pole iseenesest veel absoluutne näitaja, kuna Klassikaraadio veebist saab praegugi kuulata EMP-i ülekannete salvestisi.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid