Lapsehäälse Iirise soolo läks korda

Eesti muusika päevadel sai aimu süvamuusika kergusest ja raskusest, spektri ühes otsas oli Rannap, teises Nørgård.

22. märtsil esines festivali väliskülalisena Kaisa Roose juhatusel üks Taani esimesi kammeransambleid Esbjerg Ensemble, esitusele tuli neli teost Taani heliloojalt Per Nørgårdilt ja noore Eesti komponisti Liis Viira kaks teost esiettekannetena. Enamik taanlase teoste materjalist („Eelmäng murdumisele”, „Pada meeleolus”, „Pööriste maailm” ja „Läbi okaste”) oli küllalt unelev, pehmekõlaline ja meloodiline, kuid see oli dissoneeriv meloodiakäsitlus koos mitte kuigi esiletükkivate vormiprintsiipidega. Kuigi helikeel oli kujunditerikas, tekkis kohati ka laialivalguva raskepärasuse aimus.

Mure saali täitumusega

Liis Viira teosed olid kuulajale vastutulelikumad – erinevus Nørgårdist oli igal juhul väga ilmne. „Liblikapüüdjad” järgis impressionistlikku joont ja andis tabavalt edasi päikesevalgusest joobnud suvepäeva meeleolu, värskelt valminud „Liivaterade raamat” aga astus sümbolismi varjulisi tähendusrikkaid radu ning oli vormiliselt selgem ja kontrastiderikas. Huvitavad olid mõlemad. Küll aga oli kontserdil probleeme saali täitumusega – rõdudel haigutas tühjus, põrandapinnast oli kaetud vähem kui kolmandik. See pole iseenesest veel absoluutne näitaja, kuna Klassikaraadio veebist saab praegugi kuulata EMP-i ülekannete salvestisi.