Märtsis Eesti Päevalehe eksperimendi käigus ainsa metalliostjana kaevuluugi ostnud Veerenni Metall OÜ sai teo eest keskkonnainspektsioonilt 600 eurot trahvi, mille metalliostja ka kohe ära maksis.

Viimaste aastate jooksul korduvalt traagiliste õnnetusteni viinud metallist kaevuluukide varguste tõttu peab näiteks ainuüksi Tallinna Vesi aastas vahetama 500 kaevuluuki, mille lisanduvad teiste kommunikatsioonikaevude omanike kahjud. Eesti Päevaleht proovis märtsis müüa kahte kaevuluuki neljale metalli kokkuostjale. Kolm neist loobusid tehingust, kuid Veerenni Metalli müügipunktis sai müük ilma probleemideta teoks. Teised katses osalenud metalli kokkuostjad loobusid kas kohe kaevuluukide ostmisest või palusid kaaned tuua juba lõhutuna.

„Veerenni Metall OÜ-le on määratud märtsi lõpus trahv 600 eurot, mis praeguseks on ka makstud,” lausus Leili Tuul keskkonnainspektsioonist. „Praegusel juhul rikkus metalli kokkuostja metallijäätmete kogumise eritingimusi.”

Seadus lubab inspektsioonil kaaneostjale teha kuni 32 000-eurost trahvi, kuid sellist karistust metallipunktis kümme eurot maksva kaevukaane eest ei määrata. Nii võib näiteks kokkuleppemenetluse korral määrata kuni 1300 euroni ulatuva trahvi.

Kontroll jätkub

Tuule sõnul jätkab inspektsioon ka tulevikus metalli kokkuostjate juures pistelist kontrolli, kuid samal ajal puudub inspektsioonil võimalus matkida süütegu ehk käia ise varjatult kaevuluuke ostjale pakkumas. Jäätmeseaduse järgi tohib luuke kokkuostu viia ainult ettevõtja, kelle tegevuse juurde kaevuluukide kasutamine kuulub. Eraisikutelt on luukide ostmine keelatud.

„Kontroll on laiem: inspektorid kontrollivad ettevõttele väljastatud loa nõuete täitmist, kus on näiteks ära määratud jäätmeliigid, mida ettevõte võib käidelda,” ütles Tuul. „Reaalselt näeb kontroll välja nii, et vaadatakse üle dokumentatsioon ehk mida ja millal on vastu võetud ning seejärel ka kohapealne olukord.”

Kui palju inspektsioon üldse selliseid ostjaid viimaste aastate jooksul trahvinud on, ei osanud Tuul öelda.