Uued kandidaadid on teie ees.

1 TUHALA NÕIAKAEV

Pulbitsev müstika

Kui öelda Eestit mittetundvale inimesele, et meil on kaev, mis keeb, lähevad ta silmad suureks. Kui lisada mõni foto vett välja ajavast kaevust või päädib kaevujutt Tuhalasse sõitmisega, on üllatus täielik.
Tuhala karstialal paar korda aastas vett üle ääre ajav nõiakaev võinuks rahumeeli üksnes loodussõpru vaimustada, kui mitte lubjakivihuvilised ärimehed poleks imele teene osutanud. Nimelt võib kivide kaevandamine nõiakaevu kuivaks jätta või vähemasti selle keemise lõpetada.

Siis tõusis rahvas, kogus kümneid tuhandeid toetusallkirju. Urmas Sisaski loodud „Nõiakaevu loits” tõi kaevu kaitsele tuntud popartistid, nagu fosforiidisõja ajal. Nõiakaevu troostitu saatuse lugu jooksis korduvalt ka välisajakirjandusest läbi. Allkirju andnud rahvas, kartes, et näeb viimast korda kaevu keemist, aga ummistas selle ümbruse.

Kõik see tegi nõiakaevu kuulsamaks kui kunagi varem, võimaldas huviliste peadesse raiuda info meie unikaalsetest karstialadest ja maa-alustest jõgedest. Rääkimata rahvapärimusest, mis kõneleb nõidade vihtlemisega kaevu keema ajamisest.

Vastusena toetusaktsioonidele laseb nõiakaev oma müstikat näha sagedaminigi kui kord aastas. Mullu läks see keema kogunisti jõulude eel, mis iseenesest pole sugugi haruldane. Nõiakaevu, kust keemise ajal voolab igas sekundis välja sada liitrit vett, käib aastas vaatamas umbes 20 000 huvilist.

2. ILONI IMEDEMAA

Karlssoni sõprade kodu

Haapsalu kesklinnas asuv Iloni Imedemaa on Eesti ainukene paik, kus igaüks saab oma silmaga vaadata, milline on tegelikult kuulsa Karlssoni katusekamber oma imearmsa lohakusega. Küll pisikesed põnnid ja tirtsud kadestavad!

Iloni Imedemaa on täis Astrid Lindgreni teoste illustreerija, lapsepõlve Haapsalus veetnud Ilon Wiklandi lapselikku siirust. Nii piltidel kui ka köögis, tubades. Nii näputööd tehes, piparkooke valmistades, raamatuid sirvides kui ka filme vaadates. Iloni imed algavad rõõmsaks kirjatud majaseinalt, mis ei luba sisse astumata mööduda.

Imedemaa pole disneylandlik paik, kus kõik vilistab, piiksub ja prääksub ning sina pead vaid „füüri” lehvitama. Iloni Imedemaa on maa, mis lubab laste fantaasial lennata, ise kaasa lüüa, lugudele mõelda, lugusid eneses taas läbi elada. Olgu need siis Karlssoni seiklused või hoopis Nangijaala ilma lood koos vendade Lõvisüdamete ja vana Mattiase meenutustega.

Iloni Imedemaa nimi sündis tänu Lydia Kaldale, kes pakkus selle maja nimekonkursile ja sai tänutäheks maja eluaegse tasuta külastamise võimaluse.

Otse suure trepi kohal ripub Ilon Wiklandi töödest üks tuntumaid, „Väike tüdruk läheb suurde maailma”, millel tüdruk on koos koeraga pikal Haapsalu rongiperroonil. Just selle töö tonaalsus – armas ja lihtne, kuid mitte lihtsustav – iseloomustab kogu Imedemaad.

3. SOOMAA

Viies aastaaeg

Soomaa lirtsub, muliseb, sillerdab, suliseb. Siin saab oma silmaga  näha, kuis vesi on ahjus. Lõpmatute paatide jada, uudistajate armaada vaatamas Eesti suurimat suurvett. Veest tõusvad talud, teetammi limpsivad lained. Kass, koer või suuremgi pudulojus kesk lainetevälja paigas, kus veel eile oli kuiv maa.

Kui meil poleks Soomaa väsimatut edendajat ja tutvustajat Aivar Ruukelit, võiks see pidevalt üleujutav, 370 ruutkilomeetri suurune paik olla tavalises vaikuses ja rahus puhkav rahvuspark.

Just Ruukeli rabelemine, ennastunustav oma kodumaa – Soomaa – tutvustamine on sest märjast paigast teinud erilise koha, viinud ta kogunisti Euroopa uhkemaid põlisloodusega alasid hõlmavasse PAN-parkide ühendusse. Ning Ruukeli järjekindlaid kevadisi raporteid vee kõrguse kohta oodatakse sama suure erutusega kui aastavahetusel jõuluvana. Et näis, näis, mida imelist küll tänavune toob.

Soomaal luuakse lihtsate vahenditega mõjus mulje suurvee vägevusest ja suurusest. Mõelgem kas või loodusradade äärtel puudele asetatud veekõrguse märgistest, mille juures lühemad uudistajad kaua seisatavad, suutmata mõista, kuidas alles mõne kuu eest võis siin vesi talle kaugelt üle pea ulatuda.

Soomaal on suudetud ühendada kohalik turismiettevõtlus ja loodushoid nii, et elamuste hankimine ei ohusta unikaalsust, vaid annab paiksetele inimestele leiba ja tööd.


KONKURSS
Teine hääletusvoor

Vanad olijad:
- Sibulatee – kolm kultuuri, kaks keelt: 7,9% ehk 135 häält esimeses voorus
- Kondase keskus Viljandis – naivismi pesapaik: 8,08% ehk 138 häält
- Nopri talumeierei – Võrumaa tootmise ja turismi kooslus: 8,78% ehk 150 häält
- Järva-Jaani vanatehnika varjupaik – sõidukite ergas rahula: 10,42% ehk 178 häält
- Piusa koopad – allilma tagasitulek:13,88% ehk 237 häält
- Kukruse polaarmuuseum – jää ja lume lummus: 16,28% ehk 278 häält
- Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu: 178% ehk 304 häält

Uued tulijad:
Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika
Iloni Imedemaa – Karlssoni sõprade kodu
Soomaa – viies aastaaeg


MEELESPEA

Üks põhiküsimus

Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?

Seitse lihtsat reeglit

1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.
2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.
3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.
4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.
5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.
6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.
7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.


Tähtsad kontaktid

1. Hääletamiseks ja väljapakkumiseks: EPL-i digileht ajaleht.epl.ee ja veebileht www.epl.ee
2. Tarvilised abimehed veebis www.puhkaeestis.ee ja www.facebook.com/EestiIme2012
3. E-kiri: rein.sikk@epl.ee
4. Tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere
5. Telefon: 322 3487