Vastavatud teletorni võib oodata hiigeltrahv
„Loomulikult paneks see teletorni raskesse seisu,” nentis äsja taasavatud pealinna maamärki kureeriva SA Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu. Jutt käib teletorni ähvardavast nõudest, et riigile on vaja tagasi maksta veerand uuenduskuuriks saadud eurotoetusest. Trahv oleks kokku üle miljoni euro.
Rahandusministeerium on hiljuti kontrollinud euroraha kasutamist teletorni renoveerimiseks. Selle käigus on järeldatud, et teletorni uuendamise korraldamiseks valitud riigihanke liik oli vale, mis omakorda andis põhjuse teha ettepanek veerand riigi poolt projekti toetuseks antud euroraha tagasi küsida.
Küsimuse sisust arusaamiseks peab meenutama, et teletorni renoveerimistöid saatsid tagasilöögid. Esimese ehitushanke võitis 2010. aastal AS KMG Ehitus, mis aga lepingu kuu aja pärast üles ütles. Seejärel valiti välja uus ehitaja – AS YIT Ehitus, mis ka töö ära tegi.
Rahandusministeeriumi kontrollid pole rahul teise ehitushankega. Nähtavasti hakkas SA-l Tallinna Teletorn kiire, mistõttu otsustati avatud hankemenetlust enam mitte korraldada ja parim pakkuja selgitati nn väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.
Niisugust hanke liiki tohib seaduse järgi kasutada vaid väga vettpidavate põhjendustega. Ministeerium tuvastas aga, et SA Tallinna Teletorn põhjendas hankeliigi vajadust muu hulgas sooviga tagada teletorni valmimine 2011. aasta Tallinna kultuuripealinna sündmuste ajaks, mille kavasse oli uuendatud teletorni avamine võetud.
Sisuline põhjendus puudub
Muidugi on nüüd teada, et kultuuripealinna aastal teletorni ei avatud. „Juhtisime juba 2010. aastal majandusministeeriumi tähelepanu sellele, et teletorni puhul väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks oleks hea, kui teletorni ja eelnevaid põhjendusi seoksid ka mingid kokkulepped. Kahjuks ei ole teletorn suutnud sellist tõendusmaterjali esitada, mistõttu oluline osa menetlusliigi valiku põhjendusest on sisuliselt motiveerimata,” selgitas rahandusministeeriumi EL-i tõuke- ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva tagasinõude ettepaneku tagamaid.
Kuivõrd vale hankemenetluse liigi valimine tähendab, et toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras, tuleb raha tagasi küsida. Kuna aga täpset kahju pole võimalik välja arvutada, on tehtud ettepanek, et trahviks küsitakse tagasi veerand saadud toetusest.
„Tagasinõue tuleks teha EAS-il kui rakendusüksusel, kes on teinud projekti toetamise otsuse. Samas ei saa välistada, et kui neil on veel täiendavat informatsiooni, mida rahandusministeeriumil ei ole, võidakse teha ka teistsugune otsus,” lisas Kerstin Liiva veel.
EAS-i turismiarenduse keskuse tootearendusdirektor Monica Hankov tõdes eile, et rahandusministeeriumi kiri koos suure euroraha tagasinõude tegemise ettepanekuga jõudis neile alles esmaspäeval. „Asja hakatakse kontrollima ja see võtab aega. Uurime, kas tähelepanekud vastavad tõele, ja kindlasti küsime ka SA Tallinna Teletorn seisukohti,” ei saanud ta veel midagi kosta tagasimakse lõpliku nõude kohta.
SA Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu oli kursis euroraha kasutamise kontrollimisega. „Meie teada otsust [tagasimakse nõudmise] kohta veel olemas ei ole,” märkis ta. „Meie arvates pole midagi valesti tehtud. Meilt on palutud veel lisaseletusi, mida oleme ka rahandusministeeriumile saatnud,” jäi ta lootusrikkaks, et küsimus laheneb siiski ilma trahvita.
HILINEMISE HIND
Miljoni euro küsimus
Teletorni renoveerimise esimese ehitushanke võitja AS-i KMG Ehitus pakutud tööde tegemise hind oli 88 miljonit krooni (5,6 miljonit eurot). Kuivõrd nad jõudsid õige vähe enne lepingu üles ütlemist töid teha, siis teise ettevõttega – YIT Ehitusega – sõlmitud uue ja nüüd küsimusi tekitava lepingu hind oli natuke madalam 75,1 miljonit krooni (4,8 miljonit eurot).
Kui rahandusministeeriumi välja käidud 25-protsendine tagasinõue käiku läheb, tuleks EAS-il SA-lt Tallinna Teletorn välja nõuda ligi 1,2 miljonit eurot. Omakorda, kui teletorni haldaja seda maksta ei suuda, siis peaks raha omast taskust leidma EAS.
