„Nii vana, nii väikene ja liiga suure peaga,” iseloomustab Vadi nimitegelast, oma kunagist õppejõudu. Kuidas väikesest saab suur, ilma et pea mõõdud kahaneksid, kuidas vana muutub pärast surma nooreks, see avanebki näidendis nagu võluväel. Võtmeküsimus esitatakse üsna loo algul: „Kas ta sai aru, mis tema ümber toimub?” Vastuse võiks sõnastada: „Mis meie ümber üldse toimub?” Üksikasjade kuhjamisega – Rudolfi kodu sisustus, välimuse kirjeldus – luuakse illusioon, et me saame sellest varju jäänud teatri-, filmi- ja koolimehest midagi olulist teada. Tegelikult ei saa. Vadi ise tunnistab, et ei käinud Allaberdi 70 aasta juubelil ega matustel, seega seisis oma loo ainsast tegelasest üsna kaugel.