Segadus ohustatud loomaliikidega
Teadusmaailm on käärinud juba aastaid, kuna on teadlasi, kes püüavad tõendada kliimamuutuse (ja ennekõike inimtegevuse) mõju meie planeedile, teine osa aga kirglikult neile vastu vaielda. Paraku tuleb nii võtta ka sel nädalal BBC-s ilmunud etteheiteid maailma bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ühe viis aastat tagasi peetud kõne pärast.
BBC uuris nende kodulehte ja avastas sealt üllatuseks organisatsiooni eksjuhi, alžeerlase Ahmed Djoghlafi 2007. aasta kõne, kus sõnaselgelt väidetakse: „Iga tund kaob maailmast kolm liiki, iga päev kuni 150 liiki. Igal aastal sureb 18 000 kuni 55 000 liiki välja. Põhjus: inimtegevus.”
Need arvud kõlavad nii absurdselt suurtena, et BBC hakkas nüüd, viis aastat hiljem, tema väiteid kummutama. Alates 1500. aastast on ju teada vaid 801 liigi väljasuremine, alates 2000. aastast olevat tuvastatult välja surnud vaid üks molluskiliik.
Probleem ei paista küll seostuvat looduskaitsjate liialdustega, vaid ennekõike Djoghlafi isikuga, sest tema kõnes mainitavad kaks dokumenti selliseid järeldusi ei esita.
Millenniumi ökosüsteemi hinnang 2005. aastast kinnitab, et maailmas võib olla viis kuni 30 miljonit eluslooduse (looma-, linnu-, putuka-, taime- vms) liiki, neist ligi kaks miljonit on seni tuvastatud. Seejuures arvestatakse, et praegu eksisteerib vaid kaks kuni neli protsenti kõikidest liikidest, mis kunagi on elanud. Väljasuremisohus võib olla eri andmetel 12 või 52 protsenti liikidest. Välja sureb siiski kas üks liik kahe aasta või viis liiki ühe aasta jooksul, lähtudes eri arvepidamiste lahknevusest.
Väljasuremine kiireneb
Globaalse bioloogilise mitmekesisuse väljavaade aastast 2006 aga väidab, et liigid surevad välja tuhat korda kiiremas tempos kui varem.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on ühinenud 193 riiki, sh loomulikult Eesti. Ja selle täideviimist kontrolliva sekretariaadi eesotsas on veebruarist alates Brasiilia diplomaat Bráulio Ferreira de Souza Dias. Djoghlaf on juba saadetud parematele tööväljadele.
18 000 esineb hoopis vastupidises arvestuses, kuna Briti teadlaste andmetel avastatakse igal aastal just nii palju senitundmatuid liike ja tulevikus on kavas kirja saada koguni 10 miljonit seni tuvastamata eluslooduse liiki. Eesti punast raamatut haldava veebikülje eElurikkus andmetel on Eesti eluslooduse andmebaasi kantud juba 23 320 liiki, punase raamatu oletusel võiks siinsete liikide koguarv olla aga 40 000.
Ja nii nagu rahvusvahelise looduskaitseliidu punase nimekirja koostajad, peavad ka Eesti teadlased tunnistama, et ohustatuse taset on suudetud hinnata vaid osal neist. Eesti 8600 hinnatud liigist 1314 peeti ohustatuks või väljasurnuks. Maailmas on 1,7 miljonist liigist analüüsitud 61 914 ja ohustatuks tunnistati mullu 19 570.
