„4-aastane toodi meile koljupõhimiku murru ja SAHiga...” (aju ämblikvõrkkesta-aluse verevalumiga – toim.), „panin esimest korda 2-kilosele lapsele kanüüli! jeei :D,” kirjeldas üks Tartu ülikooli kliinikumi intensiivraviõde suhtlusvõrgustikus Facebook enda igapäevast tööd.

Eesti Päevalehega võtsid ühendust murelikud lugejad, kes olid tema postitusi märganud, sest lisaks eelmainitud hüüatustele pani õde internetti ka foto ravimatult haigest kolmekuusest lapsest.
Beebi pildil küll otseselt näha ei olnud ja ka kommentaarides ei nimetatud tema nime, kuid arutati tema haiguslikku seisundit, väljavaateid, põlvnemist ehk delikaatseid isikuandmeid sisaldavat infot, mida Eesti Päevaleht ei korda.

Kahetseb tegu

„Selline käitumine on täiesti lubamatu,” ütles andmekaitseinspektsiooni esindaja Stiina Liivrand üllatunult ja lisas, et see on esimene kord, kui ta seesugusest juhtumist kuuleb. „Kuid andmekaitse seisukohast on isegi läinud hästi, sest pildil olev laps ei ole äratuntav laiemale üldsusele.” Siiski on laps äratuntav tema lähedastele ja samal ajal haiglas viibinutele.

„Lisaks isikuandmete kaitse nõuete rikkumisele, konfidentsiaalsuskohustuse eiramisele näib, et inimene ei saa aru, et internet on avalik kanal, kus ei peeta privaatseid kõnelusi,” nentis Liivrand.

Pildi sotsiaalvõrgustikku postitanud intensiivraviõde avaldas Eesti Päevalehele kahetsust ja lisas, et oleks väga halb, kui üks apsakas tervele karjäärile kriipsu peale tõmbaks.
Õde, keda nimetame tema identiteedi kaitseks Liinaks, kinnitas telefonivestluses, et on selle pildi Facebookist juba poolelioleva kõne jooksul eemaldanud ja lisaks muutis ta enda „seina” laiemale üldsusele varjatuks.

„Ma soovin rõhutada, et tegelikult oli pilt tehtud ikkagi palatis ja last ei olnud üldse näha,” sõnas ta, lisades, et sellegipoolest vastutab ta igati enda teo tagajärgede eest. „Ma luban enda poolt, et enam nii kindlasti ei tee.”
Küsimusele, kas pildi peal oleva lapse vanematelt oli pildi avaldamiseks luba küsitud, vastas intensiivraviõde, et kahjuks pole ta kõnealuse lapse ema näinudki. „Ema ei käinud last vaatamaski, kuna tegemist on ravimatu haigega,” sõnas ta.

Hiljuti haiglasse tööle läinud Liina põhjendas enda tegu teadmatusega. „Ühtegi konkreetset juhist sotsiaalmeedias käitumiseks töö juures ei ole,” rääkis ta. Küll aga sõlmis tööandja temaga tööle asumisel konfidentsiaalsuslepingu.

„Ma ei ole selles kindel, kas tööandja teab või ei,” tunnistas Liina postituste kohta. „Mina teadsin nii palju, et kui patsiendi nägu ei ole näha, ja ma ei ole maininud nimesid, elukohti, mitte midagi sellist, võin ma postitada.”

Ta ütles, et lisas ka kiirabis töötades sotsiaalmeediasse pilte, mis olid tehtud töö juures, kuid nende peal oli vaid tema ise. „Mul on ka palju tuttavaid, kes postitavad igapäevaselt enda tööst ja panevad üles pilte,” rääkis Liina. Siiski möönis ta, et arvatavasti peaks tööandjat enda tegemistest sotsiaalmeedias teavitama ja vajaduse korral nõu küsima.

Tartu ülikooli kliinikumi avalike suhete spetsialisti Ene Selarti sõnul pole nende kõrvu varem ulatunud ükski juhtum, kus mõni meditsiinitöötaja oleks sotsiaalmeedias niimoodi andmekaitseseadust riivanud.

„Teadmata täpselt, kes, mis, kus, võin ma öelda, et tegemist on arusaamatusega. Mis ühe inimese poolest on andmete kaitse, see teise inimese jaoks jällegi ei ole,” ütles Selart.



KOMMENTAARID

Enne postitust tuleb mõelda

Stiina Liivrand
andmekaitseinspektsiooni pressinõunik

Facebookis avaldatud pildi ning selle kõrval oleva arutelu näol, kus kasutaja loetleb vastsündinu terviseandmete detaile, on tegemist äärmiselt ebakorrektse ja ebaseadusliku tegevusega.

Esiteks, terviseandmed on isikuandmete kaitse seaduses toodud kui delikaatsed, eriti tundlikud isikuandmed, mida võib avaldada ja edastada vaid isiku nõusolekul.

Alaealise inimese puhul tuleb nõusolek võtta lapse vanemalt või seaduslikult esindajalt.

Tööandja ülesanne on töötajat instrueerida ja koolitada, kuidas delikaatsete isikuandmetega toimida nii, et see oleks seaduslik.
Andmekaitseinspektsioon leiab, et tööandjal on soovitav fikseerida sisekorra dokumentatsioonis töötajapoolne kohustus käituda sotsiaalmeedias, see tähendab avalikkuses, väärikalt nii, et see ei kahjustaks tööandja mainet.

Lähtuvalt töö spetsiifikast ja sellest, milliste isikuandmete või informatsiooniga töötaja kokku puutub, peaks olema ettevõttes või asutuses kokku lepitud, mida töötaja võib tööl teatavaks saanud infoga teha ja mida mitte.

Mitte ainult terviseandmete, vaid ka teiste isikuandmete puhul tuleb lähtuda sellest, et isikuandmeid tohib töödelda vaid inimese nõusolekul või seaduse volitusel.

Andmekaitse inspektsiooni soovitus on alati kaaluda mitu korda, kas enda, eriti aga teiste inimeste isikuandmete internetti riputamine on mõistlik, sobiv ja seaduslik.

Usaldust ei tohi kuritarvitada

Inga Lill
Põhja-Eesti regionaalhaigla
kommunikatsioonijuht

Ei ole vahet, kas me räägime delikaatsetest isikuandmetest oma tuttavatele või jagame seda sotsiaalmeedias. Kõige tähtsam on patsiendi konfidentsiaalsus ja selleks sõlmitakse ka kõikide töötajatega lepingud. Muidugi tuleb vahet teha, kas postitatakse delikaatseid isikuandmeid või räägitakse tööst üldisemalt. Kui kirjutatakse, et paigaldati kaks kanüüli või tehti kaks süsti, ei ole see taunimisväärne juhul, kui ei lisata, kellele.

Täiendavalt on regionaalhaiglas iga töötaja töölepingus säte, mis reguleerib, et mis tahes andmed patsientide kohta, näiteks isikuandmed, andmed nende terviseseisundi, neile osutatud või vajalike teenuste kohta on konfidentsiaalse iseloomuga ja neid ei tohi avalikustada kolmandatele isikutele. Sama põhimõte on täiendavalt fikseeritud ka regionaalhaigla töösisekorras.

Regionaalhaigla eeldab, et konfidentsiaalsusnõudest ja infoleviga seotud eetikast peetakse kinni, seda nii töökohal kui ka töövälises suhtlemises.


Peamine on omavahel rääkida

Kaupo Kalda
reklaamiagentuuri OKIA loovjuht

See, kui palju tööandjad peaksid reguleerima enda töötajate käitumist sotsiaalmeedias, sõltub ettevõtte valdkonnast. Madala palgaotsa pangatöötaja vulgaarsete eluviiside esitlemine Facebookis võib jätta kehva maine ka ettevõtte kohta. Eriti peaksid sellele rõhku pöörama just suuremad ettevõtted, kellele on väga tähtis enda maine säilitamine.

Kõige tähtsam on see, et tööandjad räägiksid enda alluvatega sellest, kui palju ja mida töö kohta postitada võib. See, mida inimesed oma eraelu kohta kirjutavad ning kas nende sein on kinnine või lahtine, on inimeste enda asi.

Kindlasti oleks vaja sotsiaalmeedias käitumise juhendit. See peaks olema just ettevõtte enda jaoks läbi mõeldud. Töötajatega saab ka inimlikult rääkida ja asja selgitada. Ma usun, et laias mõttes sobib üks universaalne käitumisjuhendi põhi kõikidele ettevõtetele.


Era- ja tööelu piir võib olla õrn

Mart Siilivask
Swedbanki pressiesindaja

Swedbankis kehtivad kõikidele töötajatele üldised käitumispõhimõtted sotsiaalmeedia kasutamiseks. Oleme palunud töötajatel oma isiklikes tegevustes meeles pidada, et eraelu ja tööelu vaheline piir võib kohati olla habras. Börsifirmana ning finantssektori eripära arvestades eeldame oma töötajatelt kõrgemat teadlikkust tööväliste tegevustega kaasnevate riskide osas. Tuleb endale aru anda, et kõik, mis kord internetti on üles riputatud, on sealt leitav ning taasesitatav ka aastate pärast.

Kliinikumis on arvuti vaid töö tegemiseks

Ene Selart
Tartu ülikooli kliinikumi avalike suhete spetsialist

Kliinikumil on kahju, kui on aset leidnud juhtum, mis on võinud rikkuda patsiendi või tema lähedaste privaatsust või inimlikke tundeid. 

Kuivõrd Tartu ülikooli kliinikum ei ole teadlik juhtumi kõikidest asjaoludest, siis ei ole kliinikumil veel võimalik võtta seisukohta andmekaitsealase või eetilise rikkumise kohta. Alles juhtumi asjaolude väljaselgitamise järel saab kliinikum anda sellele hinnangu ja võtta tarvitusele vastavad meetmed ning vajaduse korral karistada eksinud töötajat.

Iga tervishoiutöötaja – olgu ta arst või õde – on seotud saladuse hoidmise kohustusega ning selle rõhutamiseks sõlmib kliinikum iga oma töötajaga konfidentsiaalsuslepingu. Konfidentsiaalsusleping on töölepingu lisa ja kohustab töötajat hoidma saladuses isikuandmeid, mis on saanud talle teatavaks töökohustusi täites. Saladuse hoidmise kohustus tähendab isikuandmete, sealhulgas delikaatsete isikuandmete teatavaks mitte­tegemist ja mitteedastamist kolmandatele isikutele. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Facebooki ja muude moodsate sotsiaalmeedia vahendite kasutamisel kehtivad samad nõuded.

Kliinikumis on arvuti ja interneti kasutamine ette nähtud tööülesannete täitmiseks. Juhul kui sotsiaalmeedias peaks avastatama patsiendi privaatsust rikkuvaid kandeid, siis reageeritakse sellele juhtumi asjaolude kohaselt.