Tallinna linna rattateedel sõitmine sarnaneb pedaalijate hinnangul jõulise krossisõiduga, kus rattur peab võitlema nii autojuhtide, kõrgete äärekivide, kulu kui ka segase rattaliikluskorraldusega.

Eesti Päevaleht otsis Londoni Cycling Campaigni näitel üles jaburaimad olukorrad Tallinna jalgrattateedel ja asetas need fotomontaažiga autosõiduteele näitamaks, millised oleksid liiklustingimused linna autojuhtidele, kui autoteid planeeritaks samuti nagu kergliiklusteid.

Kuna esile toodud valik on vaid osa sellest, millega ratturid peavad Tallinnas tegelema, ootame tagasisidet ka teilt, head lugejad. Kui olete selliste olukordadega kokku puutunud või märkate rattateel jaburaid takistusi, andke Eesti Päevalehele teada ja saatke meile sellest tehtud foto. Eriti osavatelt ootame ka isetehtud fotomontaaže.



Galerii:

Surmarest
Valesti paigutatud kanalisatsioonikaevude kaaned on ratturite seas tuntud kui surmarestid, kuna rattakumm võib pilusse kinni jääda ja sõitja tasakaalu või juhitavuse kaotada. Lahendus on ratturite sõnul labaselt lihtne – kaas tuleb pöörata nii, et pilud asuksid sõidusuunaga risti. Pildil olev surmarest on üks Liivalaia tänava sõiduteele joonitud rattatee omadest.

Rattatee juhatab vastu posti
Tartu maantee rattatee jooned juhatavad sõitja otse vastu posti ja seda lausa kahel järjestikusel tänavaületusel. Meie pilt on tehtud K. A. Hermanni tänaval, ent kulunud joonejälgi, mis sõitja vastu posti juhatavad, võib näha ka K. Türnpu tänaval.

Jalgrattatee lõppeb trepiga
Ootamatult trepiga lõppev jalgrattatee on üks ilmekamaid näiteid rattateede halva planeerimise kohta. Näiteks lubab Kaarli puiesteel okupatsioonimuuseumi esine rattatee märk mõnusat sõitu, ent hambakliiniku juures on sõitja ootamatult lõksu sattunud – ainus pääsetee künka otsast on sõiduriist seljas järsust trepist alla tassida.

Rattatee lõppeb lihtsalt ära
Rattatee ootamatu lõppemine tähendab, et sõitja peab tihti sihtkohta jõudmiseks suunduma autode sekka. Näiteks Viljandi maanteel, kus rattatee ühtäkki otsa saab. Kuigi see läheb teisel pool sõiduteed Valdeku tänaval edasi, ei näita sinna ükski nool. Lisaks ei jõua mööda rattateed sõitja kesklinna, kuna see saab enne otsa. Seetõttu eelistavadki ratturid kesklinna jõudmiseks ilma kõnniteeta ja killustikulist sõiduteed.

Hipodroomi trollipeatus on rattateel
Paldiski maantee rattateel sõitjad peavad rinda pistma aga trollipeatusega. Nimelt on suure osa teest hõivanud Hipodroomi trollipeatus, kus sõitmiseks on jäetud kitsuke teepoolne riba. Tihti jagavad ratturid seda aga ka trolli ootavate inimestega. Huvitav, kas trollipeatus autoteel tunduks tee-ehitajatele sama loogiline?