ESM-i ratifitseerimisseadusega taheti ESM-i otsuste kohta seisukoha andmine algul teha ülesandeks riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK). Siis oleks ELAK öelnud valitsusele oma seisukoha ja sellega olnuks justkui parlamentaarne roll täidetud. Nüüdseks on valitsus meelt muutnud. Ka riigikohtu üldkogu viitas oma neljapäevases otsuses, kus ESM-i ratifitseerimisleping tunnistati põhiseadusega kooskõlas olevaks, et sellest ei piisa, kui ainult ühel komisjonil on ülevaade riigi kulutustest ja nendega kaasnevatest kohustustest – riigile kohustuste võtmine ja lepingute sõlmimine on ikkagi riigikogu ülesanne.

Otsustuspädevus vajalik

Ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde ning sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees ja rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor – mõlemad riigikogu veteranpoliitikud – pidasid riigikogule otsusepädevuse andmist vajalikuks.

„ELAK on ainult üks riigikogu komisjon, üks tööorgan. Kõigil riigikogu liikmetel pole siiski võimalus selle komisjoni töös osaleda,” viitas Linde. Tema sõnul kaitseks parlamendile volituste andmine praegu riigikogule antud õigusi paremini ja parlament saaks sellisel juhul täita mitte ainult seadusandja rolli, vaid valitsuse ja peaministri paikapanijana oleks tal siis ka võimalik kontrollida, kuidas asju täidetakse.

Nestor tuletas meelde, et ka EFSF-i puhul oli sama vaidlus, mis peaks minema ELAK-i ja mis suure saali kaudu. „Siin pole mitte oluline küsimuse keerulisus, vaid see maht ja asja poliitiline tähtsus. Näiteks ma pean vajalikuks, et kõigi uute programmide algatamine käiks läbi suure saali, mitte läbi ELAK-i,” ütles Nestor. Tema sõnul võib näiteks Hispaania puhul tekkida probleem, kes selle jaa-sõna ütleb.

Rahandusminister kinnitas, et valitsuse koostatud seaduseelnõuga on riigikogule antud ESM-i puhul roll kuues punktis. Kohtuotsuses on ka viide, et täiskogul peab olema võimalus seda rolli täita.Ühtlasi tuletas Ligi meelde, et IMF-i laenuotsuseid ei arutata täiskogus, samal ajal kui anname IMF-ile väga kergekäeliselt väga suuri summasid, kulutamaks neid kohtades, mis meid vähe mõjutavad. „Selle üle pole keegi 20 aastat õiendanud. Ja nüüd ESM-i puhul, kus me anname sisuliselt oma kodu õue stabiliseerimiseks raha, et vaat siin on siis see probleem tekkinud. Kusjuures me päästame iseennast, mitte mingisugust Aafrika riiki,” nentis Ligi.

See, kas ESM-i ratifitseerimisleping peaks läbima kaks või kolm lugemist, nagu riigikohus soovitas, on Linde sõnul vaieldav ja vajab veidi rohkem mõtlemist.

Kolm lugemist

„Kodu- ja töökorra seaduse järgi oleme ära jaganud, mille saab vastu võtta kahe ja mille kolme lugemisega,” märkis Linde. Ta viitas, et seaduste puhul on kolm lugemist ja osa otsuste ja ratifitseerimiste puhul on piirdutud kahe lugemisega.

Nestori sõnul tuleks ESM-i ratifitseerimislepingut lugeda seadusena, mitte otsusena ja seega peaks see läbima kolm lugemist.PädevusedRiigikogu õigus:

••otsustada riigieelarves ette nähtud ESM-ile makstavate summade üle

••keelduda ESM-i aktsiakapitali suurendamise ettepanekust

••ESM-i maksimaalse laenumahu suurendamist piirata

••otsustada ESM-i finantsabivahendite üle

••otsustada kas ja kui palju makstakse ESM-i eriolukordades

••teada erinevatest riskidest ja ohtudestKommentaarKuidas riigikohtus ESM-i otsuse tegemine käis?

Eveli Kuklane
riigikohtu pressiesindaja

Kõigepealt, nagu ikka, uuritakse materjale, esitatakse küsimusi ja otsitakse materjale juurde. Siis kui materjalid on koos, võivad kõik oma arvamust avaldada ning seejärel hakatakse järk-järgult neid küsimusi läbi küsima ja nende pinnalt hääletama.

See ei ole lihtne protsess, et kas rahuldame taotluse või ei rahulda. See on juriidiline jada, mis küsimused tuleb lahendada, enne kui jõutakse resolutsioonini.

Kui need küsimused on esitatud ja vastatud, hakatakse kirjutama otsust. Siis toimuvad omakorda ühislugemised, kus veel täiendatakse, parandatakse ja korrigeeritakse sõnastusi. See on hästi loominguline protsess.

Ma ei tea, kui palju nõupidamisi tegelikult peeti. Oli selliseid, mis kestsid terve päeva, oli ka lühemaid nõupidamisi. Diskussioonid käisid ka meili teel, loomulikult arutati ka koridorides.

Ma ei ole kindel, kas lõpphääletuse aja ja vormi avalikustamine oleks nõupidamistetoa saladuse rikkumine. Pigem ütlen nii, et see otsus tehti 12. juulil.

Nõupidamistetoa saladus on üldise õiguse printsiip, mille järgi ei avalikustata, milliseid vaidlusi peeti, kes millistel positsioonidel olid ja milliseid alternatiive kaaluti – seda kohtunikud ei räägi. Kui nad soovivad kirjutada eriarvamuse, siis selline õigus on neile igatahes antud.