Robert Harting: vajan olümpiakulda, et mitte murduda
Pärast Berliini lähedal Kienbaumis olümpiamängudeks valmistumist laupäeval Londonisse jõudnud Hartingiga ilmus Saksamaa ajakirja Spiegel olümpia erinumbris üllatavalt paljastav intervjuu.
Ta tunnistas muu hulgas, et teda on vaevanud depressioon, et ta ei tunne end õnnelikuna, on kaotanud sõpru ja kannatanud paranoia käes. „Vahel on mul tunne, et ei suuda enam,” tunnistas ta.
Maailma hooaja edetabelijuht ja värske Euroopa meister pihtis Spiegelile, et pidevad vigastused, sõpradepuudus, kauaaegsest tüdruksõbrast lahkuminek ja hingelised probleemid tekitasid temas eelmise aasta lõpus „haavatava ja õrna tunde, mis oli kohutav avastus”.
„Kui ma medalita jään, ei suudaks ma seda kõike enam taluda. Vajan olümpiakulda, et kõiki neid negatiivseid asju oma elust välja pühkida, et mitte murduda. Vajan kulda, et mitte lootust kaotada,” rääkis nelja aasta eest Pekingis oma esimesel olümpial neljandaks jäänud sakslane, kes tänavu esimest korda võistlustel 70 meetri joone alistas.
Harting rääkis teda vaevanud paranoiast: „On olnud hetki, kus kõnnin läbi pargi ja tunnen, et kõik inimesed tahavad mind maha lasta.”
Samuti üksindusest: „Kui ma mõtlen, mida see võimalik olümpiamedal mulle maksma on läinud, siis vastus on – sõbrad.” Ja sportimisest kui pääseteest igapäevamurede eest. „Minu elus puudub õnn. Mul on igapäevaelu suhtes vastumeelsus. Tahan trenni minna. Vaid sellel tundub mõte.”
Tõsi, ei tasu unustada, et Harting on suurvõistluste eel varemgi vigastuste või kehva vormi kohta ootamatuid avaldusi teinud, seejärel aga areenil konkurendid paika pannud. „Ta teab täpselt, mida räägib. Olümpia-eelsetel nädalatel on ta andnud palju intervjuusid, kurtnud ka rahapuuduse ja spordisüsteemi üle,” kommenteeris artiklit Eesti Päevalehele üks saksa kergejõustikuajakirjanik.
Harting on klass kõrgemal
Lisaks oma muredele ja soosikukoormale ootavad Hartingit Londoni olümpiastaadioni kettaheiteringis ees rida vihaseid rivaale, keda sakslase heaolu asemel huvitab hoopis enda spordiajalukku kirjutamine. Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter ja tema treener Vésteinn Hafsteinsson ei jätnud laupäeval olümpiakülla saabudes ja Eesti ajakirjanikele võistluseelseid intervjuusid andes meenutamata, kuidas Harting tänavu Euroopa meistrivõistlustel Helsingis enne Kanteri viimast katset tuli eestlasega särgivahetamisjuttu ajama. „Mõni konkurent ärritus,” poetas Kanter.
„See oli parim märk, et ta on löödav. Miks ta tuli Gerdi juurde? Sest ta näeb, et Gerd on suuteline teda võima,” sõnas Hafsteinsson, kelle sõnul on näiteks NBA korvpalliväljakutelt tuttav trash-talk ehk vastaste verbaalne mõjutamine väga levinud ka kergejõustikus. Harting olevat tema sõnul selles vallas üsna tegija, Kanter ja Virgilijus Alekna aga „vaoshoitud intelligendid”.
Viiendal olümpial võistlev Aleksander Tammert Helsingis toimunud seigast Hartingi meeleseisundi iseloomustuse kohta vihjeid välja lugeda ei soovinud.
„Ei usu, et ta midagi halba mõtles. Ta on kogu aeg krutskeid täis olnud. Ju ta tahtis lihtsalt särgivahetusnimekirjas esimene olla. Ega see vahetamine meie alal eriti tavaline ole,” muigas ta.
„On üle 50 protsendi tõenäosus, et ikkagi Harting tuleb olümpiavõitjaks. Teised on temast sel aastal klass madalamal,” lisas Tammert, kelle sõnul sai Harting EM-il hinnalise kogemuse, kuidas kehvast päevast hoolimata võitjaks kerkida.
Hafsteinsson otsis ja leidis võistluse eel eestlaste jaoks positiivseid märke Kanteri ja Hartingi võrdlusest.
„Gerdi õlgadel oli 2008. aastal enne Pekingi olümpiat tohutu surve. Ta oli valitsev maailmameister, peasoosik. Nägin, kuidas ta oli viimasel võistluseelsel nädalal närvis. Aga ta suutis ka keskmise tulemusega võita. Nüüd on samas rollis Robert Harting. Kui kellelgi on võidukohustus, siis on see Harting,” rääkis islandlane.
Ning mängis ka numbrimaagiaga: „Enne Berliini maailmameistrivõistlusi 2009. aastal [Kanter jäi seal ootamatult pronksile] oli Gerd võitnud 28 võistlust järjest. Harting on enne Londoni võistlust olnud 28 korda võitmatu...” Ei Kanter ega Hafsteinsson saa aga Tammertiga sarnaselt üle ega ümber faktist, et Harting on mees, kelle võimed on maailma tippkettaheitjatest praegu selgelt võimsaimad – et teda võita, peab Saksa kettaheitja oma ideaaltulemusest maha jääma.
„Ta on ainus, kes võib lubada endale, et eksib kolme meetriga ja ikkagi võidab. Tema reserv on kahtlemata kõige suurem. Mina ja teised oleme tagant tulijad, kes peavad võitmiseks endast sada protsenti kätte saama, et teda ärritada,” sõnas
Kanter.
Laupäeval Londonisse olümpiakülla jõudnud eestlaste suurim medalilootus Gerd Kanter tõdes, et ei tunne end ebamugavalt olukorras, kus kogu Eesti tema kui päästja peale loodab.
„Seda on kergejõustiku tiitlivõistlusel viimasel ajal palju ette tulnud,” meenutas Kanter. „Kahju, seni on meil sõudjatega koostöö paremini sujunud – Ateenas ja Pekingis hoidsid nad enne kergejõustiklaste alustamist selle asja ära.”
Nelja aasta tagust olümpiavõitu kaitsma asuv Eesti kettaheiteäss ei tunne endal siiski medaliootuse tõttu lisapingeid. „Selge, et kohustus ja ootus on suurem, aga ma pean ikka oma tegemistele mõtlema, mitte sellele, kuidas kastaneid tulest pean tooma. Oma võistluse tegema,” rääkis eelmisel nädalavahetusel Londoni äärelinnas Hendonis oma hooaja tippmargi lähedase tulemuse 67.36 heitnud Kanter, kel olümpial osalevatest kettaheitjatest alles kaheksas hooaja tippmark.
Täna Londoni olümpiastaadionil kettaheite kvalifikatsioonis võistlev olümpiavõitja on enda sõnul saanud viimase nädala rahulikult ja probleemideta Loughborough’s tehnikanüansside kallal töötada ning usub, et on olümpiaks hästi valmis. „Kogemus on piisavalt suur: kolmas olümpia, muid tiitlivõistlusi on ka palju. Eks mõttes olen läbi töötanud teatud olukorrad – et kui juhtub nii, siis mida peaksin tegema. Aga üle pole ka mõtet mõelda,” ütles Kanter.
Viiendat korda olümpiamängudel võistlev ja Londoni mängude avatseremoonial Eesti lippu kandnud Aleksander Tammert usub, et temas on piisavalt võimeid, et pääseda kvalifikatsioonist edasi teisipäevasesse finaali.
„Noorus on end sel hooajal heast küljest näidanud – on hirmus palju noori, kes kõik 12 hulka soovivad. Kerge ei saa olema. Keskendun vaid sellele, et mu sooritus oleks tehniline ja täiuslik. Kui viimastel tiitlivõistlustel on edasipääsupiir jäänud 62–63 meetri kanti, siis on alust mõelda küll, et olen selliseks heiteks võimeline,” rääkis Tammert, kes heitis end paljudele üllatuseks olümpiale, kui jaanilaupäeval Klaipedas soodsates tuuleoludes 66.58 kirja sai.
Tammert tunnistas, et vahepealne põige Londonisse avamistseremooniale olümpiaettevalmistusele ilmselt kasuks ei tulnud. „Reis oli oodatust raskem, tuli pärast seda endale kergemaid päevi anda. Mitu päeva olin väiksema energiaga ning jalg oli raske ja tönts,” rääkis ta.
Kogu hooaja tehnika- ja vaimsete probleemidega kimpus olnud Märt Israel sai nädal tagasi Hendonis ligi kaks meetrit hooaja tippmargile lisades näole naeratuse, mis polnud kadunud ka laupäeval Londonisse olümpiakülla jõudes.
„Üritan kvalifikatsioonis sama teha mis Hendonis,” ütles mullu MM-il neljanda koha saanud Israel, kes Hendonis heitis hooaja margiks 65.02. „Imiteerisin seal täpselt olümpia kvalifikatsiooni – kaks soojenduskatset ning kolme katsega vaja hea tulemus saada. Eesti aeg on mul ikka veel sees, nii et hommikul kell seitse tõusmisega ei tohiks ka probleeme olla.”
Israel ja Aleksander Tammert heidavad kvalifikatsioonis homme Eesti aja järgi kell 12 alustavas esimeses, Gerd Kanter kell 13.35 startivas teises grupis.
Israeli enda sõnul mõtleb ta esialgu vaid kvalifikatsioonivõistlusele ega vaeva pead, kas suudab n-ö äsjaleitud heitevormiga sarnaselt mullustele maailmameistrivõistlustele medalikonkurentsi sekkuda. „Kui kvalifikatsioonist saan edasi, on pool eesmärki täidetud,” märkis Israel.
