Siin ei ole ju midagi keerulist, seaduse projekt on andnud väga selgelt teada, et 2012. aastal juba seatakse piirang 375 gigavatt-tundi sellele energiale, mis toetust saama hakkab. Ja eelnõu on ju ringelnud aasta algusest saati, juulikuus pärast ministeeriumi kokkulepet taastuvenergia kojaga tuli ametlikult välja uus eelnõu, kus oli see uuesti sees.

Me küsisime ministrilt, kas see projekt läheb läbi ka. Tema ütles, et see tõenäosus on väga suur, tema selge tahe on see, et nii läheks. Konsulteerisime teise koalitsioonipartneriga ka ja signaali, et see läbi ei läheks, pole saanud. Ja siis 11. augustil sai meil 375 gigavatti täis ja me peatasime Narvas biomassi põletamise.

Ja nii see ongi, kogu lugu. See asi ongi nii lihtne. Eesti Energia juhatuse ülesanne ongi ettevõttes teha majanduslikult mõistlikke otsuseid. Majanduslikult mõistlik ei ole sel aastal enam biomassi katlasse lisada, kui piir on ületatud ja plaan jõustub.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi signaal oli ka see, et tegemist on Eesti Energia enda poolt antud numbriga, hiljem aga tuli teie poolt teade, et sellist numbrit pole antud. Miks see number on 375?

375 on lihtsalt number, ta ei ole mingi Eesti Energia poolt antud number. Mina küll ei tea, kust see tulnud on. Aga ma teeks selle teema laiemaks, küsimus ei ole ju lihtsalt numbris. Teema pole selles, kui palju me saame sel või järgmisel aastal biomassi kasutada. Küsimus on laiem: esiteks, tehtud investeeringuid ei tohiks tagantjärele kahjustada. Ja teiseks tuleks diskuteerida avalikult selle üle, kust tuleb järgmine taastuvenergia kasv, kui seda on vaja.

Selge on see, et kõigi huvides võiks see kasv tulla sealt, kus on vaja kõige väiksemat toetust. Seda julgen välja öelda, et Eesti Energia võib leppida tänasest väiksema toetuse määraga. Aga tõesti, kas me hakkame ehitama uusi tuulikuid või me kasutame ära selle biomassi? Loogika on see, et kasutaks ära kõigepealt need võimalused, mis on kõige odavamad.