Urmas Reinsalu: Patarei 2020 – midagi kõigile
Kurb tõsiasi on aga see, et 2005. aastast on kompleks seisnud suuresti kasutamata ja praktiliselt tühjana.
Selle peamine põhjus on, et riigil puudus pikemat aega selge arusaam, mida sellega teha. Aastaid oli Patarei müügis, kuid kõik katsed luhtusid; kompleks aga seisis ja lagunes. Samal ajal käis Patarei kõrval paiknevas Lennusadamas vilgas ehitustöö, mis päädis sel suvel vesilennukite angaaride avamisega.
Viimased kaks aastat on Eesti Sõjamuuseum hoolega nuputanud, kuidas võtta see Baltikumi ja Põhjamaade mõttes unikaalne ja mitmekülgset militaar- ja kultuurilugu kätkev objekt aktiivsesse kasutusse. Nii valmiski aastal 2011 Sõjamuuseumi egiidi all arengudokument „Patarei 2020“, mis pakub välja arendada praegusest halvas seisukorras ning lagunevast ajaloomälestisest välja multifunktsionaalne muuseum-külastuskeskus.
Praegu kavandatakse lahendust, mis võtab kompleksi kasutusse aastaringselt, hõlmab lisaks muuseumitele ka muid üksusi ning pakub külastajatele mitmekülgset, põnevat ja harivat vaba aja veetmise võimalust.
Surmamõistetute kamber ja loomeinkubaator
Patareisse on kavandatud erinevad muuseumid. Kompleksi minevikku, tema traagilist rolli Eesti ajaloos ning režiimi, mida ta teenis, ei tohi me unustada. Selleks on sinna kavandatud nii Kommunismikuritegude Muuseum kui Patarei Vanglamuuseum. Kindlasti kuulub võimalikult autentsena restaureerimisele ja säilitamisele osad kongid ja surmamõistetute kamber.
Juba praegu pakuvad Patareis silmarõõmu ja uudistamist Sõjamuuseumist sinna ajutiselt toodud tankitõrjekahurid. Lisaks võiksid kompleksis koha leida ka erinevad siseturvalisuse muuseumid.
Patarei kompleksi asukoht muudab ta huvipakkuvaks ja atraktiivseks ka erinevates loomevaldkondades tegutsevatele inimestele. Läheduses paiknevad nii Kultuurikilomeeter, Kultuurikatel, Telliskivi loomelinnak jne, kuid arvestades nende kõikide objektide populaarsust ja laialdast kasutust on Tallinnas küllalt ruumi ja nõudlust loomelinnaku järele. Nii ongi kavandatud kompleksi ka Patarei loomeinkubaator. Oluline on siinjuures ka majanduslik aspekt – uuringud ja prognoosid näitavad, et loomemajandus on lähitulevikus üks kiiremini kasvav majandusvaldkond.
Patarei kompleksi arengut planeerides tuleb silmas pidada, et pärast renoveerimist ja kasutuselevõttu peab see suutma ennast ise ära majandada. Selleks on sinna kavandatud ka erinevad poed (raamatupoed, kunstipoed, antikvariaadid), toitlustusasutused (mille akendest või vabaõhuterrassilt avaneb vaade Tallinna lahele) ja miks mitte ka majutusasutused. Nii on veelgi mitmekesistatud kompleksi kasutust, tagatud isemajandamisvõime ning – ja see pole üldsegi väheoluline – loodud hulk töökohti.
Patareid ei taha keegi osta
Prognoosid näitavad, et arengukava realiseerimisel külastab Patarei kompleksi aastas kuni 350 000 inimest, mis on Eesti oludes märkimisväärne number. Osad neist soovivad külastada mõnda muuseumit, osad osaleda mõnes loomeinkubaatoris toimuvas töötoas, osad jalutada lihtsalt ringi ja juua tassi kohvi.
Selge on see, et Patarei ehituslikud eripärad, kehtivad muinsuskaitsenõuded ning aasta-aastalt halvenev olukord muudavad renoveerimise kulukaks ja ajamahukaks. Selga on ka see, et riigieelarve praeguses pingelises seisus sellises mahus kulutust välja ei kannata. Ka sellele küsimusele on Patarei arengudokumendis mõeldud. Sarnaselt Lennusadamale, Tallinna Teletornile, AHHAA-keskusele ja paljudele teistele objektidele oleks võimalik ka Patarei kompleksi arendamiseks kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue programmeerimisperioodi vahendeid. Pärast renoveerimist ja kasutuselevõttu peab kompleks suutma ennast ise ära majandada.
Esimese sammuna olen teinud Riigi Kinnisvara AS-ile ettepaneku lõpetada Patarei merekindluse avaliku enampakkumise menetlus, sest aeg on näidanud müügiprotsessi perspektiivitust. Juhul, kui selline otsus tehakse – ja ma loodan, et tehakse – on võimalik liikuda edasi Sõjamuuseumi koostatud arengudokumendi ellu rakendamisega.
Kanada eestlane Marcus Kolga on pannud aluse maailma esimese kommunismi kuritegude virtuaalmuuseumile, mis on positiivne samm, aeg on astuda selles suunas samm ka füüsilises maailmas. Loomulikult vajab Patareisse muuseumi loomine avalikkuse toetust ning protsessi tuleb kaasata ka teised huvitatud osapooled: ministeeriumid ja riigiasutused, Tallinna linn, seotud muuseumid ning kodanikuühendused.
Urmas Reinsalu, kaitseminister (IRL)
