Juhtkiri: Lennureisija napid valikud

Ryanairi otsus talvehooajaks – eks kevadel näeb, kas tõesti ainult talvehooajaks – kahandab märkimisväärselt eestlaste Tallinna kaudu Euroopasse lendamise võimalusi ja vähendab pealinna meelelahutusasutuste klientuuri.

Kui positiivset otsida, siis võib-olla parandab Ryanairi taandumine teiste lennufirmade, sealhulgas Estonian Airi šansse oma Tallinna-liinid kasumlikult tööle panna.

Tõenäolisem on siiski see, et Ryanairist jäävat lünka ei täida keegi või õigemini ei suuda täita. Sama madalaid lennuhindu, kui on Ryanairil, kes ise nimetab end ultraodavate lendude firmaks, on teistel keeruline pakkuda. Tegemist on vaieldamatu meistriga tegevuskulude madalal hoidmise vallas.

Paljud Ryanairiga lennanud inimesed jätavad lendamata, kui keegi neile samasuguseid hindu enam ei paku, või otsivad oma reisiks lennujaama, kust või kuhu saab Ryanairiga endiselt lennata.

Ryanair põhjendab liinide sulgemist talvehooaja vähese nõudluse ja kõrgete kütusehindadega. Odavam on osa lennukeid talveks parkida, kui lasta neil kehva kasumlikkusega liinidel lennata. „Mida rohkem lendad, seda rohkem kahjumit saad,” on Ryanairi 270 lennukist 80 talveks parkimise plaani kommenteerinud ettevõtte finantsjuht Howard Millar. Ryanairi juht Michael O’Leary on lisaks kritiseerinud valitsusi ja lennujaamu selle eest, et nad muudkui tahavad kehtestada lennufirmadele uusi koormiseid ja tõsta lennujaamatasusid.

Ryanair on kurikuulus lennujaamadelt eritingimuste väljakaupleja, kuid O’Leary jutus on iva. Rahvusvaheline lennutranspordi assotsiatsioon on välja arvutanud, et ajavahemikus 2002–2009 oli lennufirmade kapitalitootlus kõigest 2,6 protsenti. Kõigil tegevusaladel, mis saavad oma tulu lennufirmadelt – hooldus-, navigatsiooni- ja tugiteenuste osutajad, vähemal määral ka lennukitootjad ja -jaamad –, teenisid ärisse pandud kapitalilt kordi suuremat tulu.

Ryanair on üks vähem kui kümnest lennufirmast, mis on suutnud sel sajandil omanikele kapitali hinda ületavat kasumit teenida. Viimasel ajal on teda selles aidanud ka lennufirmade Malev ja Spanair pankrotistumine.

Veidi liialdades võib öelda, et praegu lennundusäris toimuva jätkudes jääb Euroopa lennureisijatele peamiselt kaks valikut. Ühel juhul osta pilet lennufirmalt, mille puhul peab pidevalt kartma, et see läheb ühel päeval pankrotti. Või teisel puhul firmalt, mis lennuplaani sõltuvalt liinide kasumlikkusest väga tihti muudab, pakkumata kindlust neile, kes tahavad reisiplaane pika aja peale ette teha.