Juhtkiri: Targemat teedeehitust
2014.–2020. aasta üleriigilise transpordi arengukava algatamise puhul on majandusminister Juhan Parts esitanud mitu huvitavat transporditeemalist ideed. Nii Partsi mõtted kui ka kõigi teiste poliitikute, ekspertide ja huvigruppide ettepanekud, mis selle kava koostamise käigus välja käiakse, väärivad terast tähelepanu. Uutest teedest ja liiklussõlmedest on tore rääkida, aga nii mõnigi kord maetakse miljoneid eurosid, saamata vastu loodetud majanduslikku või sotsiaalset efekti. Võimalus teedeehitust suurelt jaolt Euroopa Liidu rahaga finantseerida võimendab seda suundumust.
Üks majandusministri mõte – et tihedama liiklusega maanteelõikudele, nagu Kose–Mäo, on mõistlikum ehitada 2 + 2 sõidurajaga teid kui 2 + 1 radadega n-ö säästuvariante – on ka just selline, mis kõlab uhkelt, aga tegelikkuses võib osutuda asjatult pompoosseks nagu näiteks Mäo liiklussõlm. 20–30 aasta perspektiivis meie rahvaarv ju pigem väheneb ning needki vähesed elanikud eelistavad tõenäoliselt praegusest veelgi rohkem koonduda elama linnadesse.
Nii praeguse olukorra kui ka rahvastikutrendide tõttu on majandusministri teisel mõttel – et Tallinna trammiliin tuleks pikendada Viimsini ja üleüldse vajaks edendamist Tallinna ja teda ümbritsevate valdade ühtse ühistranspordi kontseptsioon – rohkem jumet.
Selliseks projektiks on lootust, kui paraneb Tallinna ja valdade suutlikkus transporti planeerides koostööd teha. Parts ise suhtub nende koostöövõime paranemisse skeptiliselt, aga õnneks võib juhtuda, et ta eksib – väheke on koostöö viimasel ajal ju siiski edenenud. Iseasi, kas see jõuab piisavalt heale tasemele nii kiiresti, et sellele on võimalik toetuda 2014.–2020. aasta arengukavas. Kivi tuleb heita ka Partsi, õigemini valitsuskoalitsiooni kapsaaeda, sest nemad on ju üks osapool kraaklemises, mis takistab Toompead, all-linna ja Tallinna ümbritsevaid valdu mõistlikku koostööd tegemast. Sedagi valdkonda toetaks niisugune üldine asi kui poliitilise kultuuri parandamine ja poliitiline reform.
Möödunud nädalal avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime raporti järgi on Eesti teede seisukord keskmine: meid on hinnatud 144 riigi seas 61. kohaga ja seitsme palli süsteemis antud hindeks 4,2. Raudtee infrastruktuuri puhul on need näitajad 44. ja 3,5. Eesti maanteed ja raudteed vajavad suurte summade investeerimist, aga seda tuleb teha targemini kui seni.
