Inimesed kohtuvad sügisel magala paneelmajade vahel
Muudatusi on omajagu ja need on filmi sisu seisukohalt olulised, kuid ei lähe vastuollu Undi „Sügisballi” vaimuga. Romaani ühest peategelasest, luuletaja Eerost on filmis saanud kirjanik Mati. Selles võib näha teosesse peidetud lugupidamisavaldust Mati Undile, kes oli pikaaegne mustamäelane ja seega justkui osaline „Sügisballi” tantsudes. Täiesti võimalik ja omal moel kaunis käik, kuigi hea Undi-tundja Kalev Keskküla on viidanud, et hingelaadilt oli „Sügisballi” tegelastest Undile lähedane hoopis arhitekt Mauer.
Sisuliselt on tähtis see, et romaani 1970-ndate Mustamäest sai filmis tänapäeva Lasnamäe. Mustamäe, millest Viivi Luik on kirjutanud, on „nagu lagunev utoopia”, pildiliselt leebe koht Lasnamäe kõrval, mis laguneb utoopiaks küpsemata. See kõik on teravdatud arhitektuursetes kujundites filmis täiesti olemas ja filmi arvustustes võrdlemisi üksmeelselt ka märkimist leidnud.
Tegevuskäikude üksikasjad ja kohad on filmis teised, kuid ülesehitus sama. Tegemist on portsu peategelastega, kelle seast üht päris selget välja ei joonistu. Need tegelased elavad paralleelselt oma elu, kuni puutuvad mõnes sõlmkohas kokku, mis ajendab väiksemaid või suuremaid elupöördeid.
Kodumaine film meelitas
Tegemist on modernistliku narratiivivariandiga, mida kohtab paljudes 20. sajandi teostes. Umbes samal ajal linastus Eesti kinodes teinegi sama ülesehitusega film, Alejandro González Iñárritu „Paabel”. See paljukiidetud ja heade osatäitjatega film jäi muuseas Eestis vaatajate hulga poolest „Sügisballist” kaugele maha. „Sügisballi” vaatas 37 859 inimest, „Paabelit” 10 058, mis räägib kodumaise filmi eelistest siinsel turul. Lasnamäe huvitab Eesti kinopublikut rohkem kui kauged maad, Taavi Eelmaa ja Juhan Ulfsak lähevad Brad Pittist paremini peale, Tiina Tauraite ja Maarja Jakobson on huvitavamad kui Cate Blanchett.
Modernistlikust ülesehitusest hoolimata vedas film vaatajaid kinosse sel põhjusel, et tegu oli klassikaks saanud kirjanduse ekraniseeringuga. Teosel oli ühiskonnas kõva põhi olemas. Meenutagem, et romaan ilmus kõigepealt Loomingus ja seejärel raamatuna 28 000-lises tiraažis. Peaaegu kohe tõlgiti „Sügisball” soome, rootsi, vene, bulgaaria ja ungari keelde.
Filmi rahvusvaheline käekäik on olnud sama edukas. Venezia festivali programmi Orizzonti peaauhind märgib Eesti filmi saavutuste tippu.
- 64. Venezia filmifestivali programmi Horisondid peaauhind
- Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima režissööri auhind
- Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima režissööri auhind
- 11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis:
- parima Eesti filmi auhind (Eesti filmide võistlusprogramm)
- žürii eriauhind (võistlusprogramm)
- parima naisnäitleja auhind – Maarja Jakobson (võistlusprogramm)
- rahvusvahelise filmiklubide assotsiatsiooni FICC auhind
- Eesti filmiajakirjanike ühingu auhind
- Marrakechi rahvusvahelise filmifestivali (Maroko) võistlusprogrammis parima filmi auhind
- Eesti filmiajakirjanike ühingu aasta filmi auhind
- Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind
- Festivali Kinošokk (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind
- Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind
Mati Undi looming – lõputu varaait
Klassika ja tänapäeva proosa ekraniseerimine pole Eesti pisikeses filmitraditsioonis mitte midagi võõrast, seda on ikka tehtud. Ent millegipärast on see läinud mööda Undi loomingust, kuni Veiko Õunpuu selle 2006. aastal ette võttis. Tema lühimängufilm „Tühirand” äratas kohe tähelepanu. Film oli nii avastuslik ja ühtlasi loomulik, et keegi ei küsinud, miks Õunpuu selle tegi. Tekkis hoopis küsimus, miks mitte keegi polnud varem Undi kirjutatud proosat kinolinale ega teatrilavale toonud.
Õieti ei olnud Õunpuu esimene Undi proosa aja ja ruumi transformeerija. 2005. aastal lavastas Tiit Palu Endla teatris „Mõrva hotellis” pealkirja all „Mis värvi on vabadus”. Kuid kuna see huvitav lavastus polnud ilmselgelt ei vaieldamatu ega veenev, jäi ka Mati Undi loomingu ümber tekitatud lainetus väiksemaks. Küll aga näitab see Endla teatri töö, et Mati Undi varajasema loomingu vastu tunti huvi.
Tegelikult ei olegi selget vastust, miks „Sügisball” ei jõudnud teatrisse ega kinno varem. Mõningaid seletusi siiski leidub. Romaanil oli ilmumise ajal tähtis koht, see tekitas tugeva lainetuse. Kuid aasta aega pärast „Sügisballi” ilmumist kirjutas Unt alla 40 kirjale ja proovi sa sellise inimese modernistliku romaani põhjal kirjutatud stsenaariumile heakskiitu saada. Võimatu, erinevalt Kingissepa-filmi stsenaariumist, mille kirjutas samuti Unt. Kui tsensuuri haare lõdvenes, muutusid ka olud. Tulid Hirvepark ja laulev revolutsioon. Linna ehitav arhitekt Mauer ja šveitser Theo tundusid neis uutes narratiivides võõrkujudena. Nende aeg tuli kaks kümnendit hiljem.
Õunpuu lõi oma „Tühiranna” ja „Sügisballiga” värava valla. Varuks on veel „Must mootorrattur” ja teised Undi proosateosed. „Mõrv hotellis” on ideaalne film noir’i jaoks. Jõudu tööle, seltsimehed
„Sügisball”
Stsenarist: Mati Undi romaani põhjal Veiko Õunpuu
Lavastaja: Veiko Õunpuu
Operaator: Mart Taniel
Kunstnik: Ain Nurmela
Helilooja: Ülo Krigul
Osades:
Rain Tolk – kirjanik Mati
Taavi Eelmaa – šveitser Theo
Juhan Ulfsak – arhitekt Maurer
Maarja Jakobson – üksikema Laura
Tiina Tauraite – arhitekt Maureri naine Ulvi
Mirtel Pohla – kirjanik Mati naine Jaana
Sulevi Peltola – meestejuuksur Augusti Kaski
Iris Persson – Laura tütar
Ivo Uukkivi – Laura endine mees
Esilinastus Tallinnas 13. septembril 2007
