Lugeja kirjad

Suurest ja väikesest tähest ning ajaloosündmustestSaadan oma ettepanekud seoses äsjase aruteluga ajaloosündmuste kirjapildi uutmiseks. Küllap nihutatakse järgmiseks ajaloosündmuste väikese algustähega kirjutamine kaugemasse minevikku ja soovitatakse kirjutada väikese tähega lisaks esimesele maailmasõjale ka liivi sõda, põhjasõda ja mahtra sõda.

Võimalusi on veel palju. Näiteks võiks kirjutada väikese tähega meid okupeerinud riikide nimetused – saksamaa, venemaa, nsv liit, rootsi ja poola. Seevastu 1991. aastal Eesti iseseisvuse taastamist esimesena tunnustanud Island väärib seda, et edaspidi kirjutataks tema nimi ainult suurte tähtedega – ISLAND.

Uut kirjaviisi võiks rakendada ka ajalooliste isikute nimede kirjutamisel. Kaasaegset mõtteviisi järgides tuleks kirjutada väikese tähega marurahvuslasest väepealiku lembitu nimi. Valitsuskoalitsioon toetab kindlasti ka oma suurima opositsionääri nime kirjutamist ainult väikeste tähtedega: savisaar. Kuid sel juhul tekib oht, et vastaserakonnad hakkavad populistlikult samamoodi kirjutama väikeste tähtedega meie tublide ministrite nimesid (ligi, pevkur, lang).

Lembit Aader, Lääne-VirumaaVenekeelsete õigustestKuidas saab kirjanik ja veel hullem – endine riigiametnik – Indrek Hargla kirjutada: „Ma ei pea õigeks, et linnavalitsus kogub neid allkirju eesti keelega rööbiti ka vene keeles. See justkui tähendab, et eesti keelt mitteoskavatel on sõnaõigus selle olulise kultuuriobjekti saatuse suhtes.”(„Mustpead ja bussirajad”, 2.10, EPL)

Usun, et Hargla võis mõelda umbes nii, et ei pea õigeks, kui Mustpeade maja kohta võtavad sõna need, kel pole ehk Mustpeade majast iial midagi kuulnud vms, aga artiklis väljendatu kõlab ikka väga räigelt.

Piret Lindpere