Võlanõude – või veidi utreeritult lausa võlgniku – omanikuks saada on lihtne. Lähete Osta.ee lehele, valite endale mitmesaja võlgniku seast meelepärase – näiteks Sulev A., kellel on Bigbanki eest 1300-eurone võlg. Maksate Sulevi võla eest 365 eurot, ajate korda paberid BVSK-ga ja teil tekibki õigus võlausaldajana minna Sulev A. ukse taha rusikat raputama ja nõudma, et too teile 1300 eurot ära maksaks. Sulev A. võlg on veel suhteliselt väike. Näiteks Märt V. 16 000-eurose võlanõude omanikuks võib saada viie ja poole tuhande euro eest. Kokku on Osta.ee-s praegu üleval ligi kakssada võlanõuet – kõik avalikult kirjas koos võlgniku ees- ja perenime, sünnikuupäeva ja võlasummaga.

Ohtlik võimalus

Selline võlanõuete müük annab hirmuäratava võimaluse väljapressimiseks, ähvardamiseks või lausa orjastamiseks. BVSK juhatuse liige Alar Kondratjev lükkab sellise võimaluse küll tagasi ja kinnitab, et nende teada on kõik korras ja võimalus, et võlanõude ostab raske rusikaga väljapressija, olevat väike. „Üldjuhul müüme nõudeid võlanõuete sissenõuetega tegelevatele ettevõtetele. Eraisikutele müüme ka, aga vaid siis, kui inimesel on vastavad teadmised ja oskused olemas ja ta nõuab võlga lubatud meetmete kasutamise piires,” selgitas Kondratjev.

Paraku on seaduslike võimaluste nimistu lühike ja Kondratjevi selgitustest ilmneb, et need kasutatakse tegelikult juba enne võla müükipanekut ära. „Kui me oleme ammendanud kõik vahendid võla sissenõudmiseks, aga võlausaldaja tahab oma raha saada ja kohtutäitur ei saa midagi kinni pidada, sest isikul sissetulek kas puudub või on see illegaalne, siis alles paneme (võlanõude – toim) müüki,” selgitas Kondratjev. See näitab, et võla ülesostjal ei ole alles ühtegi seaduslikku meetodit, kuidas raha kätte saada.

Alar Kondratjev kinnitas, et BVSK kontrollib võlaostjate tausta, mis peaks vältima võlanõuete sattumise väljapressijate kätte, kuid samal ajal on ettevõtte võimalused võlaostja tausta kontrollimiseks piiratud. „Vaatame üle erinevad avalikud registrid. Aga kui mingit infot inimese kohta ei leia, siis me pigem ei müü talle nõuet,” kinnitas Kondratjev. See paraku ei garanteeri, et karistus- või äriregistris puhta taustaga kodanik ei või võlanõudjana muutuda võlgnikku ähvardavaks või orjastavaks väljapressijaks.

Kondratjevi sõnul ostetakse võlanõudeid Osta.ee oksjonilt vähe ja needki mitte valgustkartvatel eesmärkidel. „Osta.ee kaudu müüme aastas võib-olla kümmekond nõuet,” selgitas ta. „Nõudeid ostetakse näiteks tasaarveldamiseks: keegi kolmas isik on võlgu isikule, kelle nõuet me müüme. Ja ta ostab meilt nõude ära, teeb tasaarvelduse ning saab selle isiku nõudest enda vastu lahti. Selliseid on paar-kolm tükki. Mõned on ka need, kes ise oma võla üles ostavad. Ülejäänud ostetakse konsolideerimiseks, näiteks koondab mõni inkassofirma nõudeid,” loetles Kondratjev. Samuti kinnitas ta, et BVSK võlanõuete müük Osta.ee-s on juriidiliselt täiesti korrektne: kõik müüki pandud võlanõuded on kohtust läbi käinud ja kohtuotsused väljamakstava võlasumma kohta on teatavasti avalikud, samuti on avaldamise eelduseks, et võlgnikud on Bigbankiga lepingut sõlmides andnud loa andmete avalikustamiseks.

Tõesti – isikuandmete seadus üldiselt ei sekku lepingulistes suhetes paika pandule, kuid andmekaitseinspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna sõnul on väga oluline, kuidas täpselt on leping sõnastatud. Nimelt lubab isikuandmete kaitse seadus küll võlaandmeid avaldada, et teiste inimesi halbade tehingute eest kaitsta, kuid tegelikult kaitseb seadus võlgnikke ülemäärase avalikustamise eest. „Õigus võlgniku maksehäireandmeid avaldada ei tähenda andmete avalikustamist piiramatule arvule tuvastamata isikutele (internetis, ajalehes, ettevõtte teadetetahvlil jne),” selgitas Liivrand. „Andmekaitse inspektsioonile on teadmata, milline on inimese ja krediidiasutuse vahel sõlmitud leping. Selleks et eraisiku võlaandmeid internetis avaldada tohiks, peab olema krediidiasutusel inimese selgesõnaline ja kirjalik nõusolek andmete internetis avalikustamiseks. Kui selline nõusolek puudub, siis on võlaandmete avalikustamine interneti oksjonikeskkonnas ebaseaduslik,” lisas ta.

Vaadake lepingud üle

Seega peaksid Bigbankiga lepingu sõlminud võlglased igaks juhuks oma lepingud üle vaatama – kas nad ikka on andnud loa oma andmeid tervele maailmale avalikustada.

Bigbanki äriidee võlanõudeid oksjonil müüa on Eestis ilmselt pretsedenditu. Ükski suurtest pankadest nii ei talita. „Pank tegeleb klientide nõuete menetlemisega üldjuhul ise; nõuete edasimüüki inkassofirmale on pank teostanud ühel korral. Klientide nõudeid pank oksjonil ei müü,” kinnitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Ka kiirlaenufirmad, keda on süüdistatud nii röövellikes intressides kui ka ränkades tagasimaksegraafikutes, kinnitavad, et oksjonil nad võlanõudeid ei müü. „Oleme üllatunud Bigbanki tegutsemisviisist ja see tekitab palju küsimusi ning  küsitavusi. Peame antud lähenemist kohatuks ka isikuandmete kaitse põhimõttest lähtuvalt. Meie ettevõte ei jaga oma klientide andmeid kontrollimata taustaga isikutele,” ütles Credit 24 omanikfirma MCB Finance Baltikumi tegevjuht Rain Sepp.

Ka kogenud võlanõustaja Ülle Schmidt ei suuda meenutada, et ükski teine firma praktiseeriks võlgade müüki oksjonil. „Ei ole sellest isegi kuulnud. Küll aga ei ole väga imestunud, kahel kolmandikul võlglastest, kes meie juures on käinud, on just probleemid Big-iga,” ütles Schmidt. Vastates küsimusele, kuidas saaks Bigist laenuvõtja kindlustada, et ei satuks oksjonil müüdavate võlglaste nimekirja, vastas Schmidt üheselt: „Bigist tasub lihtsalt eemale hoida.”



BIGBANK

Intressid kasvatavad Bigbanki kasumit

Bigbank AS on tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Bigbank alustas tegevust 1992. aastal ja tegutseb praegu nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Soomes.

Bigbank on suurpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid eraisikute laenuandjaid.

Bigbanki 2011. aasta käive oli 36,2 miljoni eurot, seejuures kasvas käive 2010. aastaga võrreldes rohkem kui veerandi võrra – täpsemalt 26%.

Möödunud aastal oli Bigbanki laenuportfell 185,9 miljonit eurot. Möödunud aastal oli Bigbanki laenukasv Eesti turul 4,7%.

Kasum kasvas 7,7%, 5,7 miljoni euroni.

Majandusaasta aruande kohaselt kasvas kasum nii tänu klientide paranenud maksedistsipliinile ja intressitulude kasvule kui ka finantseerimiskulude kahanemisele ja investeeringute kasvule.



KOMMENTAARID

Kas on eetiline müüa internetis inimeste võlgasid?

Ingo Põder
Bigbank AS-i juhatuse liige

Eraisikute võlad on delikaatne teema, mille käigus võtame alati lisaks juriidikale arvesse ka eetilist poolt. Kui esinevad objektiivsed asjaolud, miks võlgnik nõuet täita ei saa, siis oleme valmis läbi rääkima. Meie jaoks on võlanõude edasiandmise puhul tegemist äärmusliku meetmega, kuna muu ei ole aidanud.

Alar Kondratjev
BVSK juhatuse liige

Eetilist problemaatikat ma ei näe, sest me ei pane müüki sellise inimese võlga, kes on lühiajaliselt võlgu jäänud. Enne on inimestele antud võimalus kokku leppida, asi on kohtust läbi käinud, oleme hoiatanud, et paneme nõude müüki. Sinna satuvad paadunud mittemaksjad.



MTÜ VÕLANÕUSTAJAD BIGBANKIST

Üle poole laenude tagasimaksmise probleemidest on seotud Bigiga

Bigbank nimetab end pangaks, kuid toimib agressiivse kiirlaenufirmana.

Bigbank annab laenu väga kergekäeliselt ja suuri summasid, intressid ja muud kõrvalkulud kasvavad kui kiirlaenufirmadel.

Selle firmaga on meie klientidel probleeme kõige rohkem, peaaegu iga päev on nõustamisel paar inimest, kel on just Bigbankiga seotud suured, pikaajalised, ebamõistlikud nõuded.

Tagasimaksmise raskuste puhul antakse küll võlglasele maksepuhkust, kuid järjest uute lepingute sõlmimise nõudmistega kasvab võlasumma mitmekordseks. Drastilisim näide: ilma krooni-eurotki juurde saamata on Bigbankist saadud laen kasvanud laenuvõtja jaoks seitsmekordseks võlaks ja maksegraafik sõlmitud aastakümneteks.

Bigbank kasutab ära inimeste häda ja sunnib alla kirjutama ebamõistlikele kokkulepetele. Lausa füüsilist vägivalda kasutades ei lubatud kliendil lepingut koju kaasa võtta, et ta enne allkirjastamist saaks leppe sisuga rahulikult tutvuda. Samuti on mindud ootamatult inimesele koju või töö juurde ja nõutud kiirelt allkirjastamist.

Kõigist pangalaenude tagasimaksmise probleemidest on üle poole seotud Bigbankiga.

Mõõtkavaks: kokku on Eestis krediidiasutusi 16.

MTÜ Võlanõustajad soovitus: ärge kunagi võtke laenu Bigbankist.