Hardo Aasmäe: Sisseränne toodab kõlvatut konkurentsi
Artikkel lähtub juriidilisest eksitusest. Vaevalt on alustatud juttu põgenikest, kui see läheb sujuvalt üle puudu olevatele IT-inseneridele, arstidele, ehitus-, puhastus- ja koristusteenuse pakkujatele. Niisiis, tuleviku Euroopas teevad neid töid põgenikud?
Maruste ülejäänud jutt käib paraku võimalikest sisserändajatest. Pealegi teeb autor järelduse, justkui sisseränne Euroopasse ei oleks koorem. Jälle on asjad segi. Koormaks on pigem põgenikud ja ebaseaduslikud sisserändajad. Mida aeg edasi, seda rohkem.
Rait Maruste arusaamad Euroopa probleemidest on vaimselt eilne päev. Täna on selge, et Lääne-Euroopa heaoluühiskond olemasoleval kujul on elujõuetu. Odavate töökäte sissevedu on hetkeleevendus, valuvaigisti, mille varjus haigus süveneb. Oleks aeg aru saada, et odavate töökäte kerge kättesaadavus pärsib tehnilist arengut. Jaapanis rahvastik vananeb ja sisseränne peaaegu puudub, seepärast asendab seal puuduvat inimest robot. Tegelikud lahendused ei toetu sugugi sisserände õhutamisele. See pigem avardab turgu inimkaubandusele.
Imelikuna näib Maruste kurtmine, et Eesti on põgeniketaotluste arvult viimane riik Euroopas. See peabki nii olema. Oleme rahvaarvult kõige väiksem riik, millel pole kodusõjas piiririiki.
Pangem tähele, et „eesrindlikud asüüliriigid” põhjas ja läänes on tekkinud eelkõige rikkalike rahaliste toetuste tõttu, mida seal nüüd salamahti kahetsetakse.
Pole vaja väga kaasa tunda põgenike piiririikidele Euroopa lõunapiiril. Need riigid on aastakümneid mahitanud ebaseaduslikku sisserännet, sest see on odav, ebaseaduslik, maksuvaba ja õigusteta tööjõud. Eesti jaoks on see kõlvatu konkurents.
Varimajandusega ei võidelda
Varimajanduse õitsengu tõttu pole lõunariigid korralagedusega merepiiril midagi suurt ette võtnud. Ebaseaduslikke sisserändajaid ja põgenikke vedavad laevad on arestimata ja meeskonnad vahistamata. Euroopas aga tehakse poliitilist lobi varimajanduse ja inimkaubanduse hämara äri seadustamiseks.
Maruste artikkel on näide eurolömitamisest, sest Eesti riigile koidavad uued rahalised eurokoormised. Nimelt kavatsetakse hakata põgenikke jagama riikide vahel proportsionaalselt rahvaarvu ja -tuluga ning nimetatud artikkel peab avalikkust ette valmistama kulukaks ettevõtmiseks.
Mingit arukat seletust uuele lõunariikide majanduslikule toetamisele ei ole ning meil omal puuduvad selleks kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused.
SEISUKOHAD
Rait Maruste
riigikogu liige
- „Kui vananeva rahvastikuga heaolu-Euroopa tahab säilitada oma taset [---], on vältimatu, et tuleb asüülipoliitikat muuta.”
- „Uue asüülipoliitika üks lähtepõhimõtteid on solidaarsus. [---] Solidaarsus tähendab ühist vastutust ühtsete reeglite alusel ja ühist kulude jaotust.”
- „Eesti on oma 66 asüülitaotlejaga 2011. aastal ja 67 taotlusega tänavu augusti seisuga EL-is kindlalt viimane, võrreldamatu isegi Läti ja Leeduga. [---] Need arvud osutavad meie senise kodakondsuspoliitika jäikusele.”
