Üht säärast tuba müüb ka Reval 24 kinnisvarabüroo ja maakler Kaja Markus tunnistas, et keskmine Eesti inimene sellist eluaset ei otsi. „Ega suurt sellist müüa ei õnnestugi, sest näete isegi, et kuulutus ripub lihtsalt üleval. Inimesed otsivad pigem ikka oma korterit kui ühispinda, kus kõik ülejäänu on ühine,” sõnas ta.

Markuse andmeil tulevad sellised korteriosad enamjaolt müügile siis, kui suurele perekonnale kuuluvas ühises korteris otsustab üks pereliige enda osa rahaks teha. „Laste vahel on sellistes peredes näiteks toad ära jagatud ja omavahel nad siis otsustavad, et kes üürib, kes müüb,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul võib korteriosa müük põhjustada tõsiseid konflikte ja saab pahatihti juba kinnisvaratehingu alguses peatükiks pikemast tülist. „Sellisel juhul on enamasti põhjuseks, et kaas­omanikud pole jõudnud mingis osas kokkuleppele ja siis üritab üks osapool müüa enda mõttelist osa korterist,” lausus Sooman. „Tegelikkuses selline müük midagi head ei tõota, isegi kui ostja leida.”

Korteri jagamine eri omanike vahel annab võimalusi igasugusteks eriarvamusteks. „Inimene, kes on valmis ostma ühest korterist ühte tuba, on pigem valmis astuma võitlusse ja tekitama ebamugavusi teisele osapoolele, et see murduks ning oleks valmis korterit omakorda tervenisti maha müüma,” kirjeldas Sooman aastate jooksul ette tulnud üksikuid juhtumeid. „Kui saad endale kahetoalisest korterist kätte poole mõttelisest osast veerandi hinnaga, siis võib üliagressiivne spekulant panna sinna poolde korterisse elama väga ebameeldivad inimesed ja lõpuks võib teine osapool murduda. Seega peaks osapooled ikkagi katsuma omavahel kuidagi kokkuleppele jõuda.”