Kaheksalapselise pere kodu müüdi pangavõla katteks
Anija vallas vanas talumajas jookseb ringi kolm rõõmsat mudilast, kõige väiksem püüab neoonrohelises kõndimistoolis tatsates teistega sammu pidada. Tema on selle suure kaheksalapselise pere alla-aastane pesamuna. See väike blond poiss ei tea veel, et see siin, tema isa vanavanemate talu, mis nende pere käes on olnud ehitusest, eelmise sajandi algusest peale, ei ole enam nende kodu. Eelmisel esmaspäeval müüs kohtutäitur nende talu koos seda ümbritseva 9,8-hektarilise maaga maha ning uus omanik andis neile väljakolimiseks aega kuni 1. novembrini.
„Me oleme veel šokis,” tõdeb pereisa Olav. „Sellest ongi raske aru saada,” sõnab pereema Tiina. Kuni viimase hetkeni lootsid nad, et päris kodu müügini asjad ikka ei lähe. Olukord oli muidugi halb juba mõnda aega. Swed-bankile laenu tagasimaksetega oli probleeme juba kolm aastat. Laenu võeti 2008. aastal, kui loodi oma firma. Firma hakkas algul tegelema lillede müügiga, seejärel avati ilusalong Tallinnas. Ent see äri ei edenenud, tõdeb pereisa. „Siis tuli masu,” võtab ta lühidalt kokku. Kogu äritegevus jäigi väga napiks, kuid selle järellainetus kestab siiani ja viis nüüd kõige traagilisema lõpuni – laenu tagatiseks antud kodu kaotuseni.
3,5 aastat lahenduseta
Olav möönab, et kohtutäitur andis küll võimaluse maksta laenu tagasi ka maksegraafikuga. „Aga maksegraafiku järgi maksmisega jäin hätta,” tõdeb ta. Palgatööl ei ole ta käinud päris pikalt, vaid tegelenud muude tegevustega, näiteks nahkade parkimise ja metsategemisega. Samuti on pere nüüd endale muretsenud ka tõuküülikud, kelle kasvatamisega tegeletakse. Kõigest sellest on jäänud väheks, tänavu läks katki ka traktor ning palju kavatsetut jäi pooleli. Kaheksa lapse ülalpidamise kõrvalt veel pangalt võetud laenu tagasimaksmiseks ei jätkunud enam raha. „Vanust on ka juba, ei taheta mind eriti kuhugi tööle võtta,” sõnab pereisa.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask selgitas, et firmal, mille omanik pereisa oli, oli panga ees võlgnevus olnud juba kolm ja pool aastat. „Just nii kaua on püütud toimivat lahendust ka leida,” selgitas pressiesindaja. „Kliendile on antud võimalus nii maksepuhkuse vormistamiseks kui võlgnevuste graafiku ajatamiseks – kahjuks ei ole klient esitanud selleks vajalikke dokumente,” lisas Siilivask. Oodati andmeid firma finantstegevuse kohta, kuid need pangakontorisse ei laekunud. Pereisa Olav aga ütleb, et viis kontorisse kõik paberid, mida paluti. Pressiesindaja kinnitab, et pank oli teadlik, et tegemist on kaheksalapselise pere koduga, ja seda arvestati ka kõigi panga tehtud pakkumiste puhul.
Eelmise aasta oktoobris, kui pank oli laenulepingu üles öelnud, jõudis pere laenutoimik kohtutäitur Elin Vilippuse lauale. Ka seal tehti tagasimaksegraafik ja kui sellest kinnipidamine esimesed kuud ka õnnestus, siis sel kevadel tekkisid tõrked taas. Juulis pandi talu esimest korda enampakkumisele, kuid ostjat ei tulnud. Korraldati veel teinegi ebaõnnestunud pakkumine ning eelmisel esmaspäeval, 1. oktoobril leiti lõpuks eraisikust ostja, kes talu koos maaga 18 000 euro eest ära ostis. Seda oli vähem kui üleval olnud võlg.
Seega kuigi kodu on läinud, tuleb perel laenumakset edasi maksta.
Peale firma nimel võetud laenu võttis Swedbankilt laenu ka pereema eraisikuna ja ka selle laenu tagatiseks on sama talumaja. Tiina sõnul maksab ta seda tagasi iga kuu lastetoetustest, mille hulka kuulub praegu veel vanemahüvitis. See ongi pere kõige regulaarsem sissetulek.
Maksta on jäänud aga veel päris mitu tuhat eurot. Kui hakkame emaga rääkima, mis ikkagi on igakuine raha, millest pere reaalselt ära elama peab, saame pärast kõigi kohustuste mahakriipsutamist, et nädalas jääb kümneliikmelisele perele 50 eurot. Selle eest tuleb pere ära toita ja kooli saata.
Valla jaoks üllatus
Anija vallavalitsuse sotsiaaltöötajad ei olnud pere olukorrast teadlikud ja kuulsid talu müügist alles üleeile Eesti Päevalehe ajakirjaniku käest. „See perekond on üldiselt hästi hakkama saanud, nad ei rääkinud meile neist probleemidest midagi,” ütles Anija valla sotsiaaltööspetsialist Marianne Leis, kellele tuli pere olukorra tõsidus üllatuseks. Leisi sõnul on pere saanud küll vallalt lastele koolitoetusi ja muid lastetoetusi, kuid pere ei olevat neil vallakülastustel oma suurtest probleemidest rääkinud. „Me ei ole tahtnud kerjata,” märgib pereisa Olav, kelle sõnul on vald ka vaene ning seetõttu ei näinud ta seal rääkimises suurt potentsiaali. Olav käis korra ka Tallinnas võlanõustaja juures, kuid ka sealt ta enda sõnul mingit lahendust ei leidnud.
Anija lastekaitsespetsialisti Helle Söönurme sõnul ei ole tulnud ühtegi signaali, et pere lastel mingeid muresid oleks, seega ei hoomanud ka tema mingeid probleeme. „Niisama me külla ka ei lähe, paljud inimesed ei soovi näiteks, et neile niisama uksest sisse astutakse,” selgitas Söönurm.
Nüüd aga peab vald aitama perel mõne nädalaga mingi lahendus leida. „Väljavaade on muidugi nutune,” räägib Söönurm tõsiselt. Olukorra arutamiseks kutsuti kokku valla korterikomisjon, kuid samal ajal on teada, et ega vallal olegi sotsiaalkortereid pakkuda. Sotsiaaltöötaja tegi ettepaneku, et kolm vanemat last, kes käivad Tallinnas koolis, saavad nädala sees ööbida kooli juures asuvas õpilaskodus. Perele tuleb aga leida mingi tagasihoidlik elamispind. Suuremat kui kahetoalist korterit saada polevat võimalik, see aga tähendab, et lastele tuleb magamiseks püsti panna kolmekordsed narid. Olav ja Tiina ütlevad seepeale, et korter neile ei sobi, kuna neil on loomad hoida: jänesed ja suur koer. Olavi sõnul eelistaksid nad mõnda tühjaks jäänud maamaja.
UHKUS
Lastekaitsja: rääkige muredest
„Meie sõnum kõigile võlgadega hädas olevatele peredele oleks, et minge kohe kiiremas korras võlanõustajate juurde ja pidage laenuandjaga läbirääkimisi,” rääkis lastekaitsespetsialist Helle Söönurm. Tema sõnul on nad nii mitmegi lastega pere suutnud suurest kriisist välja tuua, aidates ise pangaga läbirääkimisi pidada. „Oleme ise koos perega pangas käinud asju arutamas. Saime laenude maksmised kontrolli alla, kui oli samuti küsimuse all tagatiseks olnud kodu,” rääkis ta.
Seetõttu soovitab ta kõigil peredel ikkagi pöörduda oma KOV-i ja probleemist ausalt rääkida. „Pangad tihti võtavad ametniku juttu tõsisemalt kui suurte summade alla mattunud võlgnikke, nad kuulavad meid ära ning pakuvad siis ka erinevaid võimalusi.”
„Raskustesse sattunud pered aga tihti häbenevad sellest rääkida,” tõdes ta samal ajal kahetsusega. „Tihti ei räägita näiteks siis, kui peale on võetud veel ka kiirlaene ja SMS-laene, mis aina kuhjuvad. Aga oma uhkus tuleb juba laste pärast siiski alla neelata,” leidis lastekaitsespetsialist.
SOOVITUSED
Võlgadesse sattunud peredele
- Ära mängi jaanalindu ega raiska aega probleemi varjamisele.
- Püüa laenuandjaga lahtiste kaartidega rääkida oma võimalustest.
- Hinda oma tulusid ja kulusid adekvaatselt ja ära ela üle oma võimete.
- Võta kontakti võlanõustajaga ja järgi tema nõuandeid.
- Võta kontakti omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes saab aidata läbirääkimistel laenuandjaga.
