Tippkoolid nõuavad vanematelt lisaraha
Läinud nädalal potsatas Tallinna reaalkoolis õppivate laste vanemate postkastidesse kooli hoolekogu pöördumine, milles paluti iga-aastast abi kooli jaoks oluliste projektide rahastamiseks. Ühekordseks annetuseks küsiti 50 eurot, mille eest antaks välja aastaraamatut ja koolilehte, tasustataks vabariigi aastapäeval õpetajaid ning toetataks algklasside ja spordihoone projekti.
Samamoodi küsib lapsevanematelt raha Tallinna inglise kolledž, kuid sealne annetussumma on viimastel aastatel olnud tunduvalt suurem – 320 eurot. Majandusaasta aruannete kohaselt küünib mõlema kooli annetuste hulk kümnete tuhandete eurodeni. „2011. majandusaastal lõppenud jooksva 2010/11. õppeaasta lõpuks õnnestus sihtasutusel saavutada sajaprotsendiline lapsevanemate kaasatus süvaõppe rahaliste eesmärkide elluviimiseks. 92 protsenti TIK-is õppivate laste vanematest toetasid süvaõpet vastavalt majanduslikele võimalustele, sealjuures 80 protsenti kokkulepitud solidaarse summa ehk 320 euro ulatuses või rohkem,” seisab inglise kolledži sihtasutuse aruandes. „Viiel protsendil vanematest polnud võimalik reaalse annetusega süvaõpet toetada.”
Ka valvuri palgaks
Niimoodi inglise kolledži arvele laekunud summad ulatusid kokku 184 000 euroni, aga reaalkool kogus 2011. aastal 67 500 eurot annetusi, millest rahastati näiteks kooli valvuri tööd ja olümpiaadivõitjate autasusid.
Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall meenutas näiteks, et hoolekogu tegi mullu lapsevanematele ettepaneku toetada gümnaasiumiõpilaste balli, kuid toetust saadi kõigest neljalt lapsevanemalt. Samamoodi üritas Liivalaia gümnaasium leida toetust aula 45 aastat vana klaveri renoveerimiseks, kuid seegi ei leidnud kõlapinda, mistõttu kool peab renoveerimise ette võtma oma raha eest.
Lisaraha kogumine lööb ka direktorid kahte leeri, sest kui sihtasutuste kaudu raha koguvad koolid peavad seda lastele paremate võimaluste hankimiseks, siis näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur nimetab sellist rahakogumist kooli väärtushinnangutega vastuolus olevaks. „Meie koolis pole mitte kunagi olnud vanematelt raha kogumise süsteemi, soovitust või nõuet,” sõnas Agur. „Ei koolil, ei hoolekogul, ei vanematekogul, ei kooli juures oleval sihtasutusel ega vilistlaskogul. Kool peab saama hakkama omade vahenditega.”
Karistust kartmata
Kopli kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults peab rahakogumist lausa Eesti põhiseadusega vastuolus olevaks. „See aga ei keela sellest seaduse klauslist kõigi nähes mõningatel koolidel mööda hiilimast karistust kartmata,” ütles Sults. „Eestis kehtivad ju seadused valikuliselt ja nende seaduste mittetäitmine on ka valikuliselt karistatav.”
Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur nimetab ennast rahakogumise põhimõtteliseks vastaseks. „Kuna Eestis on juba olemas maksude kogumise süsteem ja selle raha eest peetakse üleval kogu haridussüsteemi, siis ei ole koolidel ega nende hoolekogudel põhjust ilma igasuguse seadusliku aluseta dubleerida maksuameti ülesandeid.”Kuhu raha lähebKogutud rahaga tehakse ka remonditööd
Tallinna saksa gümnaasiumi direktori Külli Puhkimi sõnul kogub selles koolis raha spetsiaalne sihtasutus ja annetuse suurus on 25 eurot aastas. „Üldsumma on kusagil 6000 euro ringis aastas ja see on umbes 170 vanema toetus. Koolis on õpilasi 892. Nii et suurest toetamisest ei saa juttu olla,” sõnas Puhkim. „Mida on tehtud selle raha eest: välja vahetati I ja II korruse klassiruumide valgustused, et elektrivalgus oleks normi piires. Siis on ostetud õpilastele elektrooniline infotahvel, kus jookseb kooliürituste kohta info, toetati õpilasi, kes käisid konkurssidel.”
„On makstud loengutasu lektorile, kooli ajalehe trükkimiskulud, kaetud osa kevadkontserdikulusid Männi pargis, osteti aulasse audio-videosüsteem, pimenduskatted aula akendele. Nii et üht-teist oleme saanud toetustest kooli jaoks teha,” lisas ta. „Plaanid on ka uueks õppeaastaks. Sihtasutus kuulutab veel välja annetuste kogumise ja siis saame kuu-paari pärast öelda, mida on võimalik teha, mida mitte.”
