Kuigi kõik kahtlustatavad – kaks riigikogu liiget, justiitsminister ja veel mõned erakonna juhtivtöötajad – saavad nüüd alati öelda, et näete, tõendid puuduvad, annab paljudele juba selle lõpetamisdokumendi lugemine põhimõttelist kinnitust, et rahaga trikitati.

Silver Meikar, kes 22. mail Postimehes ilmunud artikliga selle poliittormi üles keerutas, saab alati öelda, et näete, prokuratuur ei kahtle minu aususes. Kuid paljude arvates oli ta lihtsalt pahatahtlik.

Kõige keerulisemaks võib otsus osutuda hoopiski riigiprokuratuuri jaoks: põhjalikult kahtlustust uurides jõuti olukorda, kus tuli kõrge tasemega juhtumi puhul taas kord leppida sellega, et ollakse jõuetud. „Ei olegi võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis täpselt 2009–2010 Silver Meikari kirjeldatud perioodil Reformierakonna rahastamisel toimus. [- - -] Alati kui tulemus jääb ebaselgeks, on kindlasti ju kurb meel – tahaks teada saada,” tõdes juhtiv riigiprokurör Sepp.

Ükskõik mis vaatenurgast seda juhtumit vaadata, kõige suuremaks kaotajaks jääb ikkagi valija ja kodanik, kelle kahtlused jäid kohtus kõrvaldamata. Alatiseks, nagu prokuratuur ütles.

Kõigepealt tuleb meelde jätta, et justiitsminister Kristen Michal, riigikogu liikmed Kalev Lillo ja Kalle Palling, välisministri nõunik Priit Kallakas ja veel üks kõnealuse juhtumi nimetamata tegelane on kahtlustustest priid. Need, kes tahavad edasi kahelda, kahelgu. Kuid prokuratuuri hinnangul ei jõua see juhtum kunagi kohtusse, sest pole piisavalt tõendeid, et see olnuks prokuröri jaoks veenev.

See aga ei takistanud juhtivat riigiprokuröri Heili Seppa kirjutamast kriminaalmenetluse lõpetamise määrusse hulka erinevaid tõdemusi ja arusaamu, mis teevad eelmises lõigus esitatud must-valge pildi oluliselt hallimaks.

Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu sellele, et prokurör ei kummuta kahtlustusi, vaid jõuab arusaamiseni, et „arvestades [Silver] Meikari poolt kirjeldatud sündmustest möödunud aega ja sellest tulenevaid raskusi nii-öelda retrospektiivis tõendite kogumisega, aga ka üleüldist tõendamisvõimaluste piiratust [- - -] ei olegi võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis täpselt 2009–2010 Silver Meikari kirjeldatud perioodil Reformierakonna rahastamisel toimus”.

Kuigi Meikar rääkis portfelliga ringi käivast Kalev Lillost, kes siltidega varustatud sularahaümbrikke jagas, ei olnud eriti kedagi, kes tunnistanuks oma konto sularaha sissemakset Lillolt saadud rahaks.

Kummalisi selgitusi selle kohta, kust mõni reformierakondlane kogus kokku näiteks 200 000 krooni (umbes 13 000 eurot) sularaha, et see parteile annetada, on päris naljakas lugeda („võtsin raha oma kapist; võtsin välja teiselt kontolt; eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad” jne).

Juhtiv riigiprokurör Sepp kirjutab üpris elegantselt, miks keegi ei taha skeemides osalemist tunnistada: see oleks tõsiselt häirinud nende karjääri.

„On asjakohane märkida, et Silver Meikari ütlustega disharmoonilisi ütlusi andnud tunnistajad, keda annetuste kohta üle kuulati, on kas karjäärilises või ühiskondlikus mõttes seotud Eesti Reformierakonnaga, olles seega erakonnast neis aspektides sõltuvad,” võib määrusest lugeda.

Teine põhjus, miks tõendusmaterjal toppama jäi, oli kahtlemata ajaline nihe – hulk aega oli 2009. aastast mööda läinud.

Kolmas põhjus on Meikari ja teiste kaebajate motivatsioon.

Neljas on käimasolev vaidlus riigikogulaste immuniteedi üle ehk kas Kalev Lillo e-kirjad oleksid tõendusmaterjalina kõlvanud või kas riigikogu võib keskkonnakomisjoni protokolle välja anda.

Küsimused jäävad õhku

Kuid skeem on (tõendusmaterjalita küll) eri tunnistajate kirjelduste järgi olnud üpris sarnane. Kui peidetud nimega Tartu reformierakondlane kirjeldab toonase piirkonna arendusjuhi Priit Kallakase sõnu ja tegusid, siis paistab sealt vastu sama plaan, mis Silver Meikari sõnul toimus Kristen Michaliga. Pallingu pistisekahtlus on veidi arusaamatum, kuid jätkab sama rada sularahaümbrikega Kalev Lillo portfellis.

Seega jätab prokuratuuri mitmeti mõistetav määrus tegelikult õhku rohkem küsimusi, kui neile vastab.

Peale selle tuuakse väga otse esile ka süüdistajate motivatsioon (pettumus, kibestumus) ja omavahelised seosed (kes oli kelle sõber, kes kelle abikaasa). Oletan, et nende teadmiste põhjal valmivad järgmisteks valimisteks väga põnevad vastukampaania materjalid.