••Härra peaminister, kas te olete lugenud eilses (üleeilses – toim) Eesti Päevalehes ilmunud Rein Raua artiklit, kus ta on pealkirjastanud oma mõtteavaldused „Back in the USSR” (ee „Tagasi NSVL-is”)?

Ei, ma ei ole seda lugenud. Olin eile hõivatud ja saabusin Helsingist kell üks öösel. Ei ole jõudnud lugeda. Aga…?

••Aga kas selle pealkirja nägemine ei tee teid murelikuks? Eesti vaimueliit võrdleb praegust valitsust ja Eestis toimuvat sellise nelja tähe kombinatsiooniga (NSVL – toim) ja muu hulgas nimetab valitsevaid isikuid moraalseteks värdjateks.

No see jäägu juba nimetaja südametunnistusele, mina sellise väitega kindlasti ei nõustu. Kindlasti ei võiks üks avaliku elu tegelane – või nagu teie ütlesite arvamusliider – pretendeerida kogu ühiskonna arvamusele. Kui keegi tahab rääkida avalikust arvamusest või sellest, mida ühiskond arvab, siis ta peaks tuginema mingitele konkreetsetele argumentidele, ja neid argumente on võimalik saada avaliku arvamuse küsitlustest.

Mul on just parasjagu raadiosaate jaoks kaasas üks eurobaromeetri uuring, mis räägib riigi toimimise usaldusväärsusest ja selle eurobaromeetri uuringu järgi on kõige usaldusväärsem riigi toimimine Luksemburgis, siis tuleb Saksamaa, Rootsi, Taani, Austria, Soome. Ja siis Eesti, seitsmendal kohal Euroopa Liidus.

Kui mõtleme veel teistele eurobaromeetri uuringutele, siis leiame nendest uuringutest, et Eesti inimesed usaldavad Eesti erakondi rohkem, kui Euroopa Liidus keskmisena usaldatakse. Eurobaromeetri uuringutest tuleb ka välja, et meie kohalikke omavalitsusi usaldatakse märksa rohkem, kui neid Euroopa Liidus keskmiselt usaldatakse.

Ka meie valitsust usaldatakse märksa enam, kui Euroopa Liidus keskmiselt valitsusi usaldatakse. Ja ka meie parlamenti usaldab rahvas märksa enam, kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis parlamendi usaldusväärsus Eestis on 48 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt vaid 28 protsenti. Nii et see on väga märkimisväärne usaldusväärsus ja minu meelest ei anna konkreetsed uuringud ka arvamusliidriks pretendeerivale inimesele õigust rääkida ühiskonna nimel ja tembeldada kedagi moraalseteks värdjateks.

••Rein Raud viitab, et temal ei ole enam usku ühessegi riigikogu otsusesse ega valitsuse ettevalmistatud eelnõusse. Kuidas te valitsusjuhina saaksite ühiskonda julgustada või öelda, mismoodi peaks Rein Raud taastama oma usu? Mida te soovitaksite?

No see on rohkem Rein Raua probleem. Mida ühiskond arvab, seda ma üritasin teile kirjeldada, tuginedes eurobaromeetri uuringutele.

••Mis ajast need (eurobaromeetri uuringud – toim) täpsemalt olid?

Need on sellesuvised uuringud ja need on suhteliselt värsked. Aga ka Eestis on tehtud järjest avaliku arvamuse küsitlusi ja kui keegi tahab teada, mida avalik arvamus ühest, teisest või kolmandast arvab, võib ta pöörduda nende uuringute poole.

Kindlasti on ka nendes uuringutes teatud veapiirid olemas, kuid suures plaanis need siiski näitavad inimeste arvamusi, inimeste eelistusi.

••Teie valitsusjuhina ei tunneta siis praegu usalduskriisi?

Ma tunnetan kindlasti seda, et Rein Raud ei usalda valitsust, Rein Raud peab valitsust moraalseteks värdjateks ja ma kindlasti ei pea selliseid arvamusi põhjendatuks.VäljavõtteidRein Raua artiklist „Back in the USSR” (EPL 29.10)

••Silvergate’i skandaaliga on Eesti taassisenenud postsovetlikku ruumi.

••[T]ipp-poliitikud valetavad, jahmatava enesekindlusega ja ilma erilise fantaasiata, vaevumata isegi üritama anda oma sõnadele vähimatki usutavust.

••Mida tähendab sisuliselt praegu minu jaoks piisava selgusega ilmsiks tulnud, mis sest, et kohtus tõestamata parteide rahastamise mehhanism? Seda, et Eesti riigis võib osta seadusi ja hääli.

••Mul ei saa olla enne praeguse olukorra väga põhjalikku muutmist enam usku mitte ühessegi riigikogu otsusesse ega valitsuse ettevalmistatud eelnõusse.

••Kuidas peab tundma end ühiskond, mis on suures osas veendunud, et teda valitsevad moraalsed värdjad? Kes üldse ei suuda, need lähevad ära.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid