Türklane tahab meid teretama õpetada
Räägib eesti keelt 2. lugu: Türgi päritolu teleoperaator Mustafa Çelik kardab üle kõige Tartu maratoni, aga jumaldab päikeselõõsas laulupidu.
Kui teleoperaator Mustafa Çelik astub varahommikul lifti ja kohtab seal omaette puhisevaid unesegaseid eestlasi, kes tere ei ütle, läheb ta meel mustaks. No kuidas nii, ei mahu aktiivsusest pakatavale Mustafale pähe. Teda iseloomustab hästi vanaemade ütlus „kirbud püksis”, sest tema sära ja tegutsemislust lööb välja igal hetkel. Kuis saaks küll eestlased liftis teretama õpetada, arutleb ta.
„Võta torumeest,” oli lause, mis Mustafa täiesti endast välja viis. Toimus saate lindistus, Mustafa kaamera taga, režissööripuldis Jaanus Nõgisto. „Võta torumeest,” röögatas Nõgisto Mustafa kõrvaklappides, kui operaatorikaamera orkestrile läks. „Mis torumeest? Mis kanalisatsioon? Mis torud?” jooksis läbi Mustafa pea. Küsida ei saanud. „Torumeest!!!” Alles hiljem sai vapper operaator teada, et „torumees” tähendab eesti slängis ka puhkpillimängijat.
Hobi korras piraajaks
Mustafa Eestisse tulek algas Pariisis lahvatanud suurest armastusest. Ta sattus ühte ülikooli õppima oma nüüdse abikaasa Riinaga. Siis mindi üheskoos Türki Istanbuli, aga suuruselt maailma viies linn oli Riina jaoks liiast. Sellepärast 2008. aasta suvel Eestisse tuldigi. Senini ARTE kompanii heaks töötanud Mustafa jätkas ERR-is ja telekompaniis Ruut. Mõnigi peab türklast praegu Eesti tipptegijaks.
Mustafa sai eesti keele suhu Tallinna ülikooli suveülikoolis, kus ta koos teiste välismaalastega tudeeris. Täppidega tähed, mis välismaalasi ehmatavad, tulid ludinal. Türgi keeles on ju samasugused. Pealegi olla türgi ja eesti keele loogika ja ülesehitus samasugune, teab nüüd Mustafa. Ainult arvude selgekssaamisega oli tükk tegemist.
Võrreldes Türgi operaatoritööga on Eesti rahulik põhjamaine paradiis. Pole vaja gaasimaski kaasas kanda, et rahutuste pisargaasiga laialiajamist jäädvustada. Pole hirmu, et su kaamera katki lüüakse või et ise oma töö pärast politseisse või haiglasse satud.
Siiski on ka Eestis teletöid, mis tubliduse kaalule seavad. Lõunamaa poeg meenutab õudusega Tartu maratonide jäädvustamist, mille tarvis ta end kõige paksematesse riietesse pakkis ja ainult silmad välja jättis, aga ikka hullupööra külmetas. Kui aga tuli üles võtta 30-kraadises leitsakus toimuvat laulupidu, oli Mustafa oma õiges elemendis, koduses kliimas ega saanud aru, miks eesti kolleegid kuuma tõttu otsi andma kipuvad. Laulupidu võiks Mustafa kas või iga päev jäädvustada. „Meedias töötavad inimesed on energilisemad ja avatumad,” arvab Mustafa, kellele just külmad eesti inimesed muret teevad.
Rassismi Eestis polevat, aga teeninduskultuur peaks oluliselt arenema. Vähe on kohti, kus klient Mustafa tunneb end kuningana.
Töö- ja koduelu kõrval on Mustafa hobiks piraajaks olemine. Täpsemalt öeldes on ta ründaja jalgpalliklubis Piraaja. Eesti kolmandas liigas mängimine annab paraja adrenaliinilaksu.
Kevadel sünnivad Mustafa perre kaksikud, teab ta. Teab sedagi, et hakkab oma tittedega rääkima türgi keeles. Ema Riina, kes samuti türgi keelt oskab ja töötab Türgi saatkonnas, aga eesti keeles. Kõik koos võivad kõnelda prantsuse keeles. „Lastele keelteoskuse andmine on suurim kingitus, mida vanemad teha saavad,” on Mustafa veendunud.
„Terviseks” tuli kõigepealt
Mustafa peab tähtsaimaks eestikeelseks sõnaks toosti „terviseks”. Selles on ju sees nii elu edasiviiv alge kui ka tervis. Ja mis peamine: kui eestlased pruugivad tulivett, muutuvad nad Mustafa arvates viimaks normaalseteks, avatud inimesteks.
on sari, kus oma eesti keele õpingute, saavutuste, aga ka äparduste tutvustamiseks saavad sõna Eestis elavad võõramaalased. Vihjed tublide eesti keele kasutajate kohta on teretulnud aadressil rein.sikk@epl.ee või Tallinna 15, Rakvere.
